Uuring: elanikud isikliku transpordi pealt energiat kokku ei hoia
Kolmapäeval esitletud uuringu andmetel nõustusid küsitlusele vastajad, et autost sõltuvus on liiga suur, kuid paremate alternatiivide puudumisel ei ole suuremaid muutusi ette näha, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo, vahendas BNS.
Üle poole ehk 61 protsenti tööle või kooli sõitudest tehakse autoga, kuigi ligi pooled igapäevastest sõitudest on alla viie kilomeetri pikad. Autot vajab uuringu andmetel enam maainimene, kelle keskmine päevase teekonna pikkus tööle või kooli on üle 10 kilomeetri, ja lastega pered nii linnas kui maal, kes teevad oma igapäevaseid liikumisi eelkõige autoga.
Samas leidsid küsitlusele vastanud, et soodsam piletihind, ühispiletisüsteem ja autokütuse kallinemine kallutaksid autole pigem ühistransporti eelistama. Jalgrattasõidu ja jalgrataste hoiustamise turvalisuse tõus ning soov edendada oma tervist paneksid kasutama jalgratast igapäeva sõitudeks.
Ökonoomsemat autot ostma motiveeriksid vastanute arvates näiteks auto kütusekulu arvestav aastamaks ja suurema kütusekuluga uute autode maksustamine. Sama oluliseks mõjutajaks peeti ka energiamärgise paigutamist autodele, et sarnaselt kodumasinatele oleks ostjal paremat teavet auto ökonoomsuse kohta. Arvamused läksid lahku riigipoolse ostutoetuse mõju osas. Pooled vastanuist eelistaksid hübriidautot ning näevad peamise takistusena praegu kõrgemat hinda. Elektriautode suhtes ollakse ka toetuse korral ettevaatlikumad.
Uuringu andmetel kasutab elanikkonnast suurem osa ehk 44 protsenti kodudes kaugkütet, teiseks levinumaks küttetüübiks on ahju- või kaminaküte, mida kasutab 35 protsenti kodudest. 10 protsenti peredest kasutab mingit muud liiki individuaalset kütet, sealjuures seitse protsenti kodudest kasutab elektrikütet. 10 protsendil peredest on kasutusel lokaalne keskküte, mis hõlmab kõiki kortereid. Umbes 12 protsenti kõigist leibkondadest kasutab mitut liiki kütet korraga, enamasti midagi lisaks ahjuküttele.
Maa-asulate ja linnade vahel on kütteliikides suur erinevus. Maal on valdavaks küttevormiks ahjuküte, mida kasutab 66 protsenti leibkondadest, linnades aga kaugküte.
Pooled küsitlusele vastajatest jälgivad igakuist elektri- ja küttekulu. Kaugkütte puhul ei osanud üle poole ehk 59 protsenti vastata, millist kütteliiki nende kaugküte tarbib. Teadmatus oli eriti suur Tallinnas, kus küsimusele ei osanud vastata 77 protsenti küsitletuist. Lokaalkütte puhul teadsid seda praktiliselt kõik vastanud.
Energiasäästu osas on uuringu andmetel põhirõhk energia füüsilisel kokkuhoiul: lülitatakse välja valgustus ja kodumasinad, mida ei kasutata, aga ka tehnoloogiavalikul – eelistatakse kõrge energiatõhususega kodumasinaid ja kasutatakse säästupirne. Viiendikul vastajatest on kasutusel ka andurid ja nutikad seadmed, mis aitavad kulu jälgida ja juhtida. Peamised investeeringud on tehtud akende vahetamisesse, katuse ja fassaadi soojustamisse ja küttesüsteemi renoveerimisse ilma kütteliiki muutmata.
Peamiseks takistuseks eluasemete energiasäästu suurendamisel on 38 protsendi vastanute arvates rahalised võimalused. Üllatavalt kõrge oli ühepereeramute elanike huvi päikesepaneelide vastu nii elektri kui sooja vee tootmiseks: üle poolte vastajatest sooviks seda võimalust kasutada kui oleks raha.
Küsitluse tulemused viitavad uurijate sõnul seniste energiasäästu meetmete positiivsele mõjule kodude soojustamisel läbi kvoodimüügist tehtud investeeringute ja kodumasinate soetamisel tõusnud teadlikkusele. Energiasäästuks on veel palju kasutamata potentsiaali transpordi valdkonnas. Enam on uuringu tulemuste alusel vaja teadvustada autode energiatõhususe suurendamise võimalusi ja liikuvuse parema korralduse olulisust. Seeläbi saaks vähendada nii kodumajapidamiste kulusid kui ka kahjulikku mõju elukeskkonnale.
Kodumajapidamistest tekib Euroopa Liidus keskmiselt veerand süsinikuheitest. Energia lõpptarbimise prognoos järgmiseks kümneks aastaks näitab, et Eestis suurim kasv ja seega ka säästumeetmete vajadus seisab ees just transpordi ja kodumajapidamiste sektoris. Uuringu tulemused on sisendiks nii eluasemevaldkonna arengukava energiasäästule suunatud meetmetele kui uue transpordi arengukava koostamisel.
Juunis viis Turu-uuringute AS säästva arengu komisjoni tellimusel Eesti elanike hulgas läbi küsitluse, mille eesmärk oli kaardistada inimeste käitumisharjumusi ja saada ülevaadet, kuidas inimesed on valmis tõhustama energiatarbimist. Küsitlusele vastas 1028 inimest alates vanusest 20 aastat. Uuringu tulemused aitavad tellija sõnul paremini planeerida energia- ja transpordipoliitikat.
