92% Eesti peredest planeerib rahaasju, kuid rohkem kui kolmandik peredest on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes ja neljandikul puuduvad säästud mustadeks päevadeks, rääkis uuringu tulemustest Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

„Mida suuremad on pere sissetulek ja säästud, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel ja vastupidi – mida väiksemad on pere sissetulek ja säästud, seda püsivam on planeerimise harjumus,“ lisas ta.

Rangeteks pere-eelarve planeerijateks võib pidada igat viiendat elanikku, kes panevad palgapäeval raha kõrvale ja planeerivad ülejäänud kulutused vastavalt kuu sissetulekutele. Enam kui pooled – 57% vastanutest – planeerivad pere rahaasju mälu abil, 24% koostab eelarvet paberil oma süsteemi järgi ja 15% teeb seda elektroonselt arvutis, telefonis või muus nutiseadmes.

Eesti peredes ollakse sissetulekute osas küllaltki avatud – 70% vastanutest olid teadlikud oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest, 21% teadis enam-vähem, 5% ei olnud teadlikud ja 4% vastas, et abikaasa ei tööta. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaelu jaoks vajalikke oste nagu näiteks toit ja rõivad ning seejärel vabade vahendite hoiustamist või investeerimist.

Veidi üle poole eestlastest ei ole oma sissetulekutega rahul. Mida suurem oli pere netosissetulek kuus, seda rohkem oldi rahul. Ainus peretüüp, kus rahulolu sissetulekutega ületas rahulolematuse, olid pered, kus elati koos vanematega. Ülejäänud peretüüpides oli olukord vastupidine ja mida suuremad lapsed, seda enam.

„Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega koges viimase aasta jooksul iga kolmas pere, enim lastega pered ja väikese sissetulekutega pered, piirkondlikult esines raskusi enamasti Kirde-Eestis,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

„Rahaliste raskuste puhul enamasti kärbitakse kulusid ja hakatakse elama tagasihoidlikumalt, kaetakse kulusid säästude arvelt, jäetakse mõned arved maksmata või laenatakse raha sõpradelt või lähedastelt,“ lisas Josing.

Uuring viidi läbi selle aasta märtsis. Uuringu raames läbi viidud veebiküsitlusest võttis osa 1021 elanikku vanuses 18-74 aastat.