UURING | Iga teine Eesti elanik peab maksusüsteemi ebaõiglaseks

Maksu- ja tolliameti (MTA) tellimusel tehtud uuringu kohaselt peab iga teine (52 protsenti) Eesti elanik riigis kehtivat maksusüsteemi ebaõiglaseks.

Uuringu käigus küsitletud inimestest 17 protsenti vastasid, et nad pole üldse nõus väitega „Eesti maksusüsteem on õiglane”. 35 protsenti ütlesid, et nad pigem ei ole nõus. Kõige suurem oli näitaja tööealiste (vanuses 25 kuni 64) seas, varieerudes 56–59 protsendi vahel. Noorte (15–24-aastased) ja vanemaealiste (64–74-aastased) seas oli nende inimeste hulk vastavalt 38 ja 37 protsenti.

Eestlased on maksusüsteemi osas kriitilisemad, kui muu rahvuse esindajad. 57 protsenti eestlastest ei pea maksusüsteemi õiglaseks, samas kui muu rahvuse esindajatest on taolisel arvamusel 40 protsenti.

MTA peadirektor Valdur Laid ütles, et see on oluline informatsioon otsustajatele, saamaks aru, kuidas olukorda nähakse. Laidi sõnul võib sellel näitajal olla erinevaid põhjuseid. „See muudatus, mis on toimunud üleminekul tulumaksu astmetele, sunnib inimesi prognoosima aastatulu ja tegema olulisi korrektuure selles, kuidas nad varem on harjunud toimima. See on suur muutus ja sellega kohanemine võtab aega. See mida praegu nägime on esimene refleksioon,” sõnas Laid.

Uuringust rääkides lausus Laid, et kuna maksusüsteemis on toimunud muudatusi, siis oli MTA jaoks oluline saada ülevaade, kuidas Eesti inimesed tajuvad praegust situatsiooni ja mida nad selle põhjal enda jaoks järeldavad.

Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus veel, et üheksa inimest kümnest ehk 92 protsenti on pigem või täiesti nõus, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohustus. Kolm neljandikku (77 protsenti) Eesti elanikest tunneks ennast halvasti, kui nad jätaksid maksud maksmata. Lisaks arvab 73 protsenti, et nn musta tööd (saada töötasu, millelt maksud on maksmata) ei tohiks teha.

Kantar Emori ärisuuna juht Kai-Riin Kriisa sõnas, et kui üldiselt peavad Eesti elanikud end maksekuulekaks ja enamik maksavad enda sõnul kõik maksud õigeaegselt ja korrektselt ära, siis lisatulu deklareerimises paljud siiski enda hoiakute järgi ei käitu.

„Näiteks olukorras, kus tööandja annab aasta lõpus preemiat 2000 eurot sularahas nii, et see kuhugi kirja ei lähe, deklareeriks vaid 50 protsenti elanikest selle tulu. Mis veel – iga viies neist, kes enda sõnul lisatulu ikkagi deklareeriks, avaldaks tegelikust väiksema lisasissetuleku,“ selgitas Kriisa.

Umbes poolte (54 protsenti) küsitletute hinnangul ei ole riigis kehtiv maksusüsteem neile lihtsalt mõistetav. Valitsust usaldavad elanikud hindasid maksusüsteemi lihtsamini mõistetavaks kui seda mitteusaldavad elanikud.

Uuring viidi läbi augustis ja selles osales 1317 elanikku.