Uuring: korruptsioon ja pettused on Eestis tõusuteel
„Võrreldes varasemate aastatega on Eestis järjest kasvanud nende ettevõttejuhtide osakaal, kelle arvates korruptiivne käitumine on Eestis laialt levinud: praegu arvab nii 49% EY küsitlusele vastanutest, mullu arvas sama 40% vastajatest ning 2015. aastal 31%,“ rääkis EY juhtivaudiitor ja finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro.
Samas on enamiku Eesti juhtide arvates eetiline äritegevus ja eetikapõhimõtete järgimine ettevõttes ülimalt olulised. 79% vastanutest kinnitas, et eetikapõhimõtete järgimine on aidanud tema ettevõttel edu saavutada ning 73% vastanutest uskus, et tema juhitavas ettevõttes töötavad ausad inimesed.
78% juhtidest kinnitab, et pettusega vahele jäänud töötaja suhtes rakendatakse nende ettevõttes karistavaid meetmeid või muud sarnast. Samas aga on Pikaro sõnul mõtlemapanevaks faktiks, et kolmandiku Eesti juhtide hinnangul kahjustab korruptsioonivastaste meetmete kasutuselevõtmine nende konkurentsivõimet Eesti turul.
Iga viies vastaja uskus, et kui ta ise altkäemaksu ei paku, siis teeb seda konkurent. Tervelt 57% vastajatest leiab, et isiklike kingituste või meelelahutuse pakkumine erasektoris on õigustatud heade ärisuhete loomiseks ja hoidmiseks. Avalikus sektoris peab isiklikke kingitusi ja meelelahutuse pakkumist õigustatuks 19% vastanutest.
Korruptsioonist ja pettustest laiemalt rääkimine on kaasa toonud inimeste suurema teadlikkuse – me märkame rohkem selliseid olukordi ja see omakorda võib anda signaali, nagu inimeste korruptiivne käitumine oleks kasvanud, tegelikult on aga varjatud probleem kogu aeg olemas olnud, rääkis PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas. Kui probleemi teadvustada ja hakata sellest ausalt rääkima, võib esmapilgul tekkida mulje, et see on tänane või kasvav probleem.
„Tegelikult aga on iga probleemi lahendamise eelduseks selle teadvustamine ja ma usun, et üldiselt on Eesti organisatsioonid täna valmis rohkem kui kunagi varem ka reaalselt samme astuma, et olukorda parandada,“ lausus Aas.
Uuringust selgus, et nendes organisatsioonides, kus viimase 24 kuu jooksul mõni pettusejuhtum aset leidis, panid 50% juhtudest rikkumise toime organisatsiooni töötajad, 21% juhtudest endised töötajad ja 19% juhtudest juhtivtöötajad. 14% pettusejuhtumitest panid toime kliendid, 13% koostööpartnerid, 12% organisatsiooni juhtimis- või kontrollorgani liikmed ning 2% organisatsioonivälised isikud. Üldiselt jääb tekitatud kahju suurus alla 10 000 euro, kuid 13% juhtumite puhul oli tekitatud kahju üle 100 000 euro.
Kolmandik vastanutest kinnitavad, et viimase kahe aasta jooksul on nende organisatsioonis esinenud pettuse või varguse juhtumeid. Kõige rohkem, 40 protsendil juhtudest on olnud tegemist omastamise, varguse või raha „välja kantimisega“. 33% pettusejuhtumitest olid ettevõtte vara isiklikuks otstarbeks kasutamine, 25% teatud tehingupartnerite soosimine ning 25% andmetega manipuleerimine või andmete võltsimine.
Altkäemaksud moodustasid 8% kõigist pettusejuhtumitest ning ettevõtlusega mitteseotud kuluarvete esitamine 7% pettusejuhtumitest.
Pettuste ennetamisel ja avastamisel tuginetakse eelkõige finants- ja siseauditite tulemustele. 85% küsitluses osalenutest leiab, et sobivaimaks meetodiks pettusejuhtumite avastamisel on äriinfo kogumine ja analüüs. Sellele järgnevad karistusregistri kontrollimine, krediidikontroll ja turvakaamerate salvestiste jälgimine.
Ebasobivateks pettusejuhtumite avastamise meetoditeks peetakse sotsiaalmeediaprofiili, töötajate e-kirjade, suhtlusprogrammide ja töötelefoni kõnede jälgimist. Kõige enam takistab väärkäitumisest teavitamast lojaalsus oma kolleegide ja ettevõtte suhtes.
Krista Aasa sõnul saab kõik alguse juhtidest, nende väärtustest, suhtumisest, tegudest ja eeskujust. „Kui juhid tekitavad oma organisatsioonis õige, korruptsiooni mitte tolereeriva õhkkonna, on pool tööst juba tehtud. Juhid peavad aru saama, et ennetus ja varajane avastamine on kordades odavam kui tagajärgedega tegelemine.“
Krista Aas toob välja ennetuse kaks aspekti, mille olemasolu ja rakendamist üksnes ja ainult juhid saavad mõjutada:
1. aus ja avatud organisatsioonikultuur:
- juhtide eeskuju, väärtuste ja suhtumise kujundamine
- töötajate teadlikkus pettuste poliitikatest (koolitused, eetikakoodeks, sõnumid, teod)
- positiivse töökeskkonna loomine (avatud uste poliitika, ootuste kommunikeerimine)
- töötajate abiprogrammide rakendamine (heaolu, juhendamine, nõustamine, kriiside lahendamine)
2. pettuse võimaluste vähendamine:
- toimiv sisekontrollisüsteem
- kokkumängu pärssimine
- töötajate monitoorimine, vilepuhujate süsteem
- karistuse vältimatuse tunne
EY korraldas märtsis 2017 pettuseriskide uuringu Eesti äriühingute ja avaliku sektori asutuste juhtide seas. Uuringu eesmärgiks oli mõista uuemaid seisukohti pettuste ja korruptsiooniga seonduvates küsimustes. EY küsitlusele vastas 254 keskastme ja tippjuhti.
