Uuring: pooled vanametalli omanikud ei soovi sellest lahti saada
Suurima osa vanametalli omanikest moodustavad maaelanikud, kellest 42 protsenti vastasid, et neil leidub majapidamises mittevajalikke metallasju. Suurtes linnades on nende hulk väiksem – keskmiselt 27 protsenti, aga Tallinnas näiteks 23 protsenti, selgub OÜ Vakaru Refonda poolt tellitud uuringust.
Uuring selgitas, et kõige aktiivsemalt toovad metalli teenindusplatsidetele maa ja väikeste linnade elanikud – 75 ja 68 protsenti vanametalli omanikest vastasid, et suure tõenäosusega viivad oma vanametalli kokkuostupunkti, nende seast ¾ moodustasid Ida-Eesti ja Tartumaa elanikud.
Vanametalli vedeleb kõige vähem Virumaa elanike kodudes – vastanuist 20% ütles, et neil on kodus tarbetuid metallasju. Kõige enam, 50%, on vanametalli Lääne-Eestis elavatel vastanutel.
Refonda juhatuse liikme Viktor Sagali sõnul on maa- ja väikeste linnade elanikud rohkem motiveeritud oma vanametalli kokkuostu viimiseks, kuna neil on väiksemad palgad ja vanametall on heaks võimaluseks lisaraha teenida.
„Ma arvan, et paljud inimesed, eriti linnaelanikud, on vähe informeeritud võimalustest, kuidas vanametallist lahti saada. Paljud ei tea, et vana vanni, pesumasina või radiaatorite eest võiks saada raha. Tihti viivad inimesed need asjad lihtsalt prügilasse,“ ütles Sagal.
Uuringu viis läbi firma Faktum&Ariko telefoniküsitluse vormis OÜ Vakaru Refonda tellimusel. Kokku osales küsitluses 400 inimest.
