Uuring: iga reklaami pandud euro toob majandusele mitmekordselt tagasi
Inimesed ei taha reeglina tunnistada, et reklaamidel on neile mingi mõju. Tavaliselt öeldakse, et neid ei sallita silmaotsaski. Reklaamindusel on aga ka teine külg, millest palju ei räägita – see toob majandusse lisaväärtust.
Maailma reklaamiandjate föderatsioon tellis Deloitte’lt ülemaailmse uuringu, mis tõi esile reklaami panuse riikide majandusse. Laiapõhjalises uuringus kasutati riikide viimase 17 aasta andmeid. Tulemused näitavad, et reklaam võib ühiskonnas küll peksa saada, aga selle mõju majandusele on märkimisväärne. Näiteks Euroopa Liidus kulutati 2014. aastal reklaamile 92 miljardit eurot, mis hinnanguliselt tõi liikmesriikide SKT-sse 643 miljardit eurot. See summa moodustaks kogu liidu SKT-st 4,6%.
Uuringust ilmneb veel, et tänu reklaamile saab Euroopa Liidus tööd ligi kuus miljonit inimest, mis on 2,6% kogu Euroopa tööhõivest. Siin on arvestatud reklaamitööstuse ning selle finantseeritud meedia- ja online-ettevõtete töötajaid, aga ka töökohti, mis reklaamitegevuse tagajärjel luuakse majanduses laiemalt. Siia kuulub plejaad ameteid müügipersonalist kuni mitmesuguste reklaamiäri toetavate rollideni, alates majutusest kuni tehnilise toeni välja, ning need töötajad on lausa 74% mainitud ligi kuuest miljonist inimesest.
Reklaamiäril on ka üldisem ühiskondlik mõju. Me ei mõtle just tihti sellele, et näiteks välimeediasse suunatud reklaamiraha aitab luua paremat linnaruumi või et reklaamivaldkonna rahastatud otsimootorid säästavad informatsiooni hankimisel aega ja raha. Ilma reklaamita oleksid mitmesugused meediainvesteeringud palju väiksemad – see viiks telekanalite tellimishinnad lakke, vähendaks väljaannete arvukust, piiraks sõltumatust, raadiokanalid ei saaks pakkuda uudiseid ja meelelahutust terve päeva ulatuses. Ka spordi- ja kultuuriüritused peaksid otsima finantseeringuid mujalt.
Sabotaaž Eesti majanduse vastu
Selle kõige saab kanda üle ka Eestisse. Vähe on valdkondi, mis oleksid võimelised tootma niivõrd suure kordajaga tulu terve riigi majanduse kohta. Eesti reklaamimahud ei ole siiski suured ning sõltuvad väga palju riigi üldisest majanduslikust foonist.
Reklaamiagentuuri Tank üks omanikke ja juht Joel Volkov nentis, et Eestit küll uuringus eraldi välja toodud ei ole, kuid kehtib loogika, et mida vaesem ja mahajäänum turg, seda rohkem kasu reklaamitulust tekib. „Ungaris teenib reklaami pandud euro SKT-sse 7,6 eurot. Eestis võiks see olla suuremgi. Meil on konkurents väiksem, reklaamimahud per capita väiksemad, kuid mõju on selle võrra suurem. Ehk siis spekuleerin – meil võiks see näitaja olla üle kaheksa euro,” rääkis ta.
Volkov sõnas, et seda rahvusvahelist uuringut peaks eriti tähelepanelikult lugema tänane võimuliit, kes on teeb mitmeid jõulisi samme reklaamitegevuse piiramiseks eri valdades. „Rahva seas on liidrite hoiakute tõttu üha rohkem võtmas maad suhtumine, et tegemist ongi ühe tüütu ja ebavajaliku tegevusega, mis tuleks kas sootuks keelata või suruda kuhugi, kus seda keegi ei näe. Ma arvan, et see äärmiselt põhjalik uuring näitab selgelt, et seda suhtumist oleks põhjust korrigeerida,” sõnas ta. Tasub mainida, et Tank on teinud reklaame näiteks Saku Õlletehasele.
Volkov ütleb otse, et iga püüet reklaami kui nähtust piirata, halvustada või muul moel marginaliseerida saab käsitleda otsese sabotaažina Eesti majanduse vastu. Seetõttu peaksid kõik reklaamivaldkonda reguleerivad instantsid iga liigutuse väga hästi läbi mõtlema, enne kui mõne piirangu kehtestavad. „Ühe poliitiku või ametniku otsuse kaudne mõju majandusele võib olla palju kulukam, kui see esmapilgul tundub,” rõhutas ta.