Uuring: salasigarettide turg kasvab, Narva asemel on salasuitsude osa hüppeliselt tõusnud teises linnas

 (6)
MTA hävitab salasigarette
Salasigaretid. Pilt on illustratiivneFoto: Andres Putting

Võltsingute ja välisriikide maksumärgistusega sigarettide tarvitamine Eestis on 2018. aasta teises kvartalis kerges tõusutrendis, selgub turu-uuringu firma Nielsen värskeimast nn tühja paki uuringust.

14,1 protsenti Eestis tarvitavatest sigarettidest on riiki sisse toodud salakaubana või välismaise maksumärgistusega, mis on 0,8 protsendipunkti kõrgem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärinevad Valgevenest (27,3%), Venemaalt (21,4%) ja Lätist (11,6%).

Kui varasemalt on kõige rohkem kodumaiste maksumärgisteta sigaretipakke kogutud Ida-Virumaa linnades, siis aastaga on sealsed kogused üldnumbrites mõnevõrra vähenenud. Samas on üha hoogustuva piirikaubanduse tõttu kiiresti esile kerkinud Lõuna-Eesti linnad. Enim tarbitakse sala- ja välisriikide maksumärkidega sigarette Valgas (48%) ja Viljandis (37%). Neile järgnevad Kuressaare (33%), Jõhvi (30%), Võru (29%) ja Sillamäe (26%).

Piirilinnas Valgas on välisriigi maksumärgistega sigarettide arv aastaga suurenenud 13%-lt 48%-le, mis on ühtlasi Eestis suurim kasv. Samuti on märkimisväärse tõusu teinud Viljandi ja Kuressaare. Enam kui kaks korda on leidude arv vähenenud Maardus, Narvas, Haapsalus ja Pärnus.

Seotud lood:

“On hea meel näha, et idapiiril on olukord paranenud, milles mängib kindlasti rolli maksu- ja tolliameti hea töö. Ilusat trendi varjutab aga piirikaubanduse kiire kasv, mis tuleneb märkimisväärsest aktsiisierinevusest mitme naaberriigiga. Kõik märgid näitavad, et piirikaubandus lähiajal hinnaerinevuse tõttu ei vaibu, vähendades riigile laekuvat maksutulu,” ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.

„Salakauba tõkestamine on meie pideva tähelepanu all, et salakaubitsejatel oleks võimalikult keeruline Eestis tegutseda. Täiendavad investeeringud piiril ja sisemaal töötavatesse läbivalgustusseadmetesse on juba tõestanud oma vajalikkust ning aidanud kinni pidada suurtes kogustes salasigarette. Samuti on aidanud salakaubitsejate elu raskemaks muuta hea rahvusvaheline koostöö naaberriikide vastavate ametitega ning tubakatootjatega,” ütles MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuus.

Kaubamärgid, mida Eestis ametlikult ei müüda, moodustavad 5,8 protsenti kogutud sigaretipakkidest. Enim esindatud välismaiste maksumärkidega sigaretitootjad on Grodno Tobacco Factory (3.7%; brändid NZ, Premier, Fest) ja Karelia Tobacco (0,9%; brändid Karelia ja American Legend).

Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 0,6 protsenti, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2017. aasta sügisel suurenenud 0,1 protsendipunkti võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Sõltumatu turu-uuringu firma Nielseni läbiviidud uuringu eesmärgiks on selgitada välja, kui palju tarvitatakse Eestis välisriigi maksumärgistega sigarette ning võltsitud sigarette. Sigaretipakid korjatakse tänavatelt või avalikest prügikastidest.

Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Käesolev uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 17.04-24.04.2018.

Loe veel

Metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare