Uuring: sanktsioonid vähendavad Euroopa majanduskasvu, Leedu euroga liitumine muudab Baltikumi investoritele atraktiivseks

Audiitorfima EY langetas värskes uuringus eurotsooni majanduskasvu prognoosi suviselt 1,1 protsendilt 0,9 protsendile - selle peamiseks põhjuseks on jätkuvalt ülehinnatud euro, mis pärsib eksporti, kuid mõju omavad ka Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja vastusanktsioonid.

Samas liitub kolme kuu pärast eurotsooniga Leedu, mis muudab vähemalt Baltikumi regiooni investoritele atraktiivsemaks, teatas EY.

„Vaatamata prognooside halvenemisele on eurotsooni mitmed peamised makromajanduslikud indikaatorid siiski vaikselt kuid kindlalt nihkunud paremuse suunas,“ sõnas Ernst & Young Baltic AS partner Ivar Kiigemägi.

„Töötuse rekordaeg jääb 2013. aastasse, kuna ka hiljutistes kriisiriikides on tööhõive alates 2014. aastast hakanud paranema. Euroopa Keskpanga sammud intressimäärade alandamisel on just viimastel nädalatel hakanud vilja kandma ning euro näitab lõpuks nõrgenemise märke. Sellest tulenevalt on ka oht sattuda deflatsiooni muutunud ebatõenäoliseks, kuigi mitte võimatuks.“

Uuringu kohaselt peaks lähiaastate majanduskasv eurotsoonis tulema ennekõike kahest allikast: uutest investeeringutest nende ettevõtete poolt, kes ekspordivad väljapoole eurotsooni ja seetõttu võidavad nõrgenevast eurost ning kasvavast tööhõivest, mis jätab tarbijale rohkem raha kulutamiseks.

„Kuigi praeguses uuringus prognoositakse Eestile 2014. aastaks 0,7-protsendilist ning perioodiks 2014-2018 keskmiselt 3-protsendilist majanduskasvu, rõhutatakse, et eksisteerivad riskid, mis võivad järgmiste aastate majanduskasvu ohustada,“ märkis Kiigemägi.

„Suurimaks riskiks on Ukraina kriis ning kõik sellest tulenev, samuti jätkuvalt küllaltki kõrge inflatsioon (2014-2018: 2,6 protsenti) ning sellega kaasnev suhteline kaotus rahvusvahelises konkurentsivõimes. 

Samas on praegu ettevõtetel hea aeg mõelda tootlikkuse tõstmisele või riskide maandamisele, kuna madalad intressimäärad pakuvad võimalust nii soodsaks investeerimiseks kui ka laenude refinantseerimiseks.“

Järgmise aasta algusest liitub eurotsooniga Leedu, mis annab investoritele taas rohkem põhjust Baltikumi poole vaatamiseks, kuna enamasti käsitlevad välisinvestorid Balti riike ühtse turuna. 

„Kuigi ühest küljest on tegemist meie otsese konkurendiga välistele otseinvesteeringutele, on Eestil sellest rohkem võita kui kaotada,“ kinnitas Kiigemägi. 

„Lisandub üks konservatiivne hääl Euroopa Keskpangas, samuti võidavad mitmed Leedusse investeerinud Eesti ettevõtted ning riiki külastavad turistid. Kuid olulisim on regiooni atraktiivsuse kasv – otseinvesteeringute puhul hinnatakse kõigepealt Läänemere ümbruse tugevat potentsiaali ning alles seejärel valitakse endale meelepärane sihtriik, kas siis maksukeskkonna, õiguskaitse, või kasvõi kliima järgi," lisas ta.