Uuring: tervishoiuasutuste tipp- ja keskastmejuhtide nägemused vajaminevast kompetentsist on erinevad

Suurim erinevus ilmnes finantsressursside juhtimise puhul, mida tippjuhid pidasid keskastmejuhtide puhul kõige olulisemaks, ent keskastmejuhid väärtustasid seda üsna madalalt, ühtlasi osutus see keskastmejuhtide seas kõige suurema defitsiidiga kompetentsiks.

Eesti tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande keskastmejuhtide kõige tugevamad kompetentsid on uuringu kohaselt personaliprotsesside juhtimine, soorituse juhtimine ja andmehaldusprotsesside juhtimine (IT), kõige nõrgemad aga finantsressursside juhtimine, kvaliteedijuhtimine ja koostöövõrgustike juhtimine.

Uuringu käigus ehitati üles kompetentsimudel, mis kirjeldab erinevate valdkondade juhtidele vajalikud oskused. See on oluline kompetentside ja tulemuste mõõtmise vahend tervishoiutöötajatele nii era- kui ka avalikus sektoris ning kasutatav rahvusvahelises võrdluses. Samuti saab selle abil tulemuslikult koostada koolitusprogramme.

Uuringu viisid Eestis ja Soomes läbi Tallinna Tehnikaülikooli majanduskoolituskeskus ja Aalto Ülikooli väikeettevõtluskeskus projekti HEWENET raames.

Uuringu käigus kaardistati riigi- ja erasektori tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste keskastmejuhtide juhtimiskompetentside praegust taset ja oskusteabe olulisust juhtide töös ning koostati soovitused täiendkoolituseks. Eestis osales uuringus üle saja keskastmejuhi meditsiini-, õenduse- ja administratiivvaldkondadest, täiendavalt viidi läbi süvaintervjuud enam kui kümne tippjuhiga.