Kasvanud on nende ettevõtjate osakaal, kes usuvad käibe vähenemist. Kui kolmandas kvartalis oli selliseid 6%, siis nüüd juba 12%. Ka ootused kasumi kasvatamisele on kukkunud ning rohkem on neid, kes arvavad kasumit kas samaks jäävat või vähenevat.

Üldjoontes on pilt Eesti ettevõtjate majandusoptimismist siiski positiivne. Pooled küsitlusele vastanud ettevõtete juhtidest ootavad järgmise 12 kuu jooksul käibe kasvu ning praegusega samale tasemele arvab oma ettevõtte käivet jäävat 32% ettevõtjaist.
Kolme Balti riigi võrdluses on kõige optimistlikumad leedukad – sealseist ettevõtjaist usub 54% käibe kasvu ning pessimistlikud ootused on vaid kuuel protsendil, mida on ligi kolm korda vähem kui möödunud kvartalis.

Lätlased on aga järgmise aasta majandustulemuste ootustes võrreldes eelmise kvartaliga positiivsemaks muutunud: neist usub käibe kasvu 40% varasema veerandi asemel. Nii Läti kui ka Leedu majanduselt tervikuna ootavad analüütikud järgmisel aastal võrreldes tänavusega veidi suuremat kasvu ning samuti prognoositakse ekspordi suurenemist. Seega on Läti ja Leedu ettevõtjate positiivne ootus tuleva aasta majandustulemuste kohta selgitatav ka üldise optimismiga mõlema riigi paraneva majanduskasvu suhtes.

Kõige suuremad ootused ekspordi kasvatamise suhtes on leedukatel: 36% neist arvab, et järgmise 12 kuu jooksul nende ettevõtte ekspordimahud suurenevad. Samale tasemele usub eksporti jäävat 32% Leedu ettevõtjaist. Lätis on vastavad arvud kümmekond protsendipunkti madalamad. Eesti ettevõtete ootused ekspordi suurendamisele on kõige madalamad (16% vastanuist usub järgmise 12 kuu jooksul eksporti suurenevat ja veerand arvab eksporti samale tasemele jäävat) ning lisaks ei soovinud meie vastajate seast ligi pooled sellele küsimusele vastata.

Uuringus küsiti Balti riikide ettevõtjate seast ka seda, milliseid asjaolusid näevad nad kõige suuremate takistustena oma ettevõtte arengus. Kui kvalifitseeritud tööjõu puudust näevad probleemina kõik Balti riikides küsitletud ettevõtjad, siis muude arengutakistuste osas on arvamused erinevad. Eesti ettevõtjad näevad näiteks probleemina majanduslikku ebakindlust, lätlased aga rahastamisvõimaluste nappust, energiahindade tõusu, vähenenud tellimusi ja majanduslikku ebakindlust. Nii lätlased kui leedukad mainisid olulise takistusena ka oma riigis kehtivaid regulatsioone ja bürokraatiat, Eesti ettevõtjatele see valdkond aga probleeme ei valmista.