Uuringu andmetel kaupade ja teenuste illegaalne turg eelmise aasta jooksul erilisi muudatusi üle ei elanud— kui eelmistel aastatel oli varimajanduse osakaal vähehenud, siis 2008. aastal jäi olukord võrreldes 2007. aastaga üldiselt samaks. Osades valdkondades siiski muudatusi esines, tutvustas majandusministeeriumis uuringut konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa.

Varimajanduslike teenuste seas moodustas endiselt suure osa ehitus. Kaupade puhul suurenes natuke illegaalsete tarkvaraprogrammide, küttepuude ja CD- ja DVD- plaatide tarbimine.

Salaalkoholi ja -sigarettide tarbimine eelmisel aastal küll natuke suurenes, kuid viimaste aastate lõikes on selle osakaal oluliselt vähenenud. Näiteks neid, kes pidevalt salaviina ostavad, uuringu andmetel enam olulisel määral pole.

Salaalkoholi osakaal siseriiklikust alkoholiturust oli 2007. aastal 8-12, 2008. aastal 10-15 protsenti. Riigil jäi seetõttu 2007. aastal saamata 96 miljonit krooni maksutulu, 2008. aastal aga juba 144 miljonit.

Salasigarettide osakaal siseturust oli nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal 20-25 protsenti. Maksudena jäi riigil 2007. aastal saamata 395 miljonit krooni, 2008. aastal 661 miljonit.

Ümbrikupalga saajate arv eelmisel aastal kokkuvõttes ei suurenenud, kuid tõusu oli märgata nende inimeste seas, kes olid juba varem ümbrikupalka saanud, ning nende seas, kes said ümbrikupalka oma põhitöökohal. Valdkondadest oli ka siin kindlalt esikohal ehitussektor.

2008. aastal kaotas riik ümbrikupalkade tõttu 1363 — 2006 miljonit krooni sotsiaalmaksu ja 845 — 1244 miljonit füüsilise isiku tulumaksu.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja kohusetätija Dmitri Jegorov lisas, et ümbrikupalga saajad on praegusel ajal eriti ohtlikus seisus, sest statistika näitab, et just ümbrikupalkasid kasutavad ettevõtted on kõige suuremas ohus, ning kui ümbrikupalka saav inimene seetõttu lõpuks töö kaotab, siis ei saa ta ka oma riigi eest varjatud töötamise tõttu riigi käest piisaval määral ametlikele töötutele laienevaid hüvesid.

Majandusministeeriumi siseturu asekantsler Merike Kompus nentis teema jätkuks, et varimajandus kahjustab kaudselt just kõige rohkem neid inimesi, kes varimajanduses osalevad (ehk väiksema sissetulekuga inimesed, kes ostavad rohkem illegaalset kaupa ja kes saavad sagedamini ümbrikupalka), sest maksutulust ilma jäänud riik ei suuda neid samu inimesi hiljem piisaval määral toetada.