Uuring: varimajandus moodustab 19 protsenti Eesti SKP-st
Eesti sisemajanduse koguproduktist moodustas varimajandus möödunud aastal 19,2 protsenti, selgub SEB Panga ja SSE Riga majanduskõrgkooli uuringust.
Ettevõtjate seas läbiviidud küsitlusel põhineva uuringu järgi moodustas varimajandus samal ajal Läti SKP-st 21,1 protsenti ja Leedu SKP-st 18,2 protsenti, kirjutab BNS.
2009. aastast alates, kui SSE Riga on uuringut teinud, pole varimajanduse osakaal Eesti majanduses statistiliselt olulisel määral muutunud, ütles SSE Riga professor Arnis Sauka reedel Tallinnas uuringut esitledes. Euroopa Liidu keskmine näitaja on samas ligikaudu 15 protsenti.
Möödunud aastal oli varimajanduse hinnanguline osakaal Eesti majanduses uuringu järgi 18,9 protsenti, 2010. aastal 19,4 protsenti ja 2009. aastal 20,2 protsenti. Muutused on nii väikesed, et neid võib seletada ka uuringu veaprotsendiga, selgitas Sauka.
Samuti on varimajanduse osatähtsus SKP-s püsinud stabiilsena 2009. aastast saati Leedus, kus see on kõikunud 17,1 ja 18,8 protsendi vahel. Lätis langes varimajanduse osatähtsus mullu võrreldes 2011. aastaga järsult, kahanedes 30,2 protsendilt möödunud aastaks 21,1 protsendile. Sellega jätkus aasta varem alanud langustrend - 2010. aastal oli see 38,1 protsenti. 2009. aastal moodustas varimajandus Läti SKP-st 36,6 protsenti.
Uuring arvestab kolme komponenti: ettevõtte varjatud tulusid, registreerimata või peidetud töötajaid ja ümbrikupalku. Ümbrikupalgad moodustavad 52,3 protsenti Eesti varimajandusest, ettevõtete varjatud tulu 28,5 protsenti ja varjatud tööjõud 19,2 protsenti.
Kolm kõige suuremat probleemi Eestis on Sauka hinnangul ümbrikupalkade suur osakaal, ehitussektoris kasvanud varimajanduse osakaal ning ettevõtjate arusaam, et maksudest kõrvalehoidmise eest on karistused väikesed ja vahelejäämine varimajandusega seotud tegevuste eest ei too kaasa märkimisväärseid tagajärgi.
Uuring ei hõlma kuritegelikku ehk musta majandust, nii et Sauka sõnul prostitutsiooni, alkoholi ja uimastite salakaubanduse lisamisega oleks majanduse hämara poole osatähtsus SKP-s veel suurem. Igas Balti riigis tehti uuringu tarbeks 500 telefoniintervjuud.
