Uuring: Vene-Ukraina konflikt mõjutab Eesti eksporti arvatust negatiivsemalt
Uuring langetas Eesti ekspordikasvu prognoosi 2015. aastal 3,5 protsendilt 3,1 protsendile ja 2016. aastal 7,1 protsendilt 5,9 protsendile.
„Eestil on väga avatud majandus – meie SKP-st ligi 90 protsenti moodustab eksport, mistõttu oleme oma partneritega toimuvast väga kergesti mõjutatavad,“ sõnas Ernst&Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.
„Uuringu kohaselt püsib risk, et Venemaa-Ukraina pinged võivad osutuda veelgi suuremaks kui varem arvatud, sealjuures on Venemaa SKP languseks 2015. aastal prognoositud 3,5 protsenti. Lisaks püsib meie suure ekspordipartneri Soome majandus juba kolmandat aastat languses," lisas ta. Soome ja Venemaa moodustavad Eesti ekspordist kokku 27 protsenti.
Uuring prognoosib Eestile käesolevaks aastaks 2,5 protsenti majanduskasvu, mis suureneb paaril järgneval aastal 0,5 protsendipunkti võrra aastas, jõudes 2018. aastaks ligi 4 protsendini. Praegu on Eesti majandus jätkuvalt ligi 3 protsenti taga 2007. aasta majanduskriisi eelsest ajast.
Inflatsioon languses
Inflatsioon on alates 2013. aastast langustrendis, mille peamised põhjused on odavnenud nafta, elektri ja toiduainete hinnad. 2015. aasta esimeses kvartalis langes inflatsioon miinuspoolele ja aasta peaks prognoosi kohaselt lõppema nõrgal 0,5 protsendi tasemel.
Arvestades tulumaksukärbet ja miinimumpalga 10-protsendist tõusu Eestis, on käesoleval aastal oodata 3,5 protsenti eratarbimise kasvu ning 2016. aastal juba 3,9 protsenti kasvu.
Investeeringud Eestisse kasvasid möödunud aastal 2,8 protsenti ning käesoleval aastal prognoositakse samuti vaid 2,2 protsenti kasvu.
„2014. aasta tõi investeeringute osas pettumuse, kuid kaugem väljavaade on positiivne – pangad on hästi kapitaliseeritud ja laenuraha hind on alates 2013. aastast ligi 3 protsenti, mis on madalam kui euroala keskmine,“ lausus EY tehingunõustamise juhtivkonsultant Kristjan Kõrgmaa.
„Lihtsam ligipääs rahale kasvatab 2016. aastal investeeringuid prognooside kohaselt 4,5%. Silmas tuleb aga pidada Skandinaavia riikide kinnisvarahindade langust, mis on meile ohu märgiks," lisas ta.
„Positiivne sõnum investoritele on aga e-residentsus, millele on tänaseks esitatud enam kui 17 000 taotlust,“ rääkis Kristjan Kõrgmaa. „Ligi 10 000 taotlejat on näidanud üles huvi asutada Eestis oma ettevõte, mille otsene kui kaudne mõju oleks majandusele kindlasti positiivne.“
Pikaajaline tööpuudus
Eesti majandus kannatab jätkuvalt pikaajalise tööpuuduse all, kus 50 protsenti töötutest on olnud ilma tööta kauem kui 12 kuud. See viitab otsitava tööjõu ja saadaoleva tööjõu profiilide erinevusele. Olenemata madalast inflatsioonist püsib surve palgakasvule, mis vähendab Eesti konkurentsivõimet.
Riigivõlg moodustas 2014. aastal vaid 9,2 protsenti Eesti SKP-st, mis on madalaim näitaja kogu euroalal. „Riigieelarve osakaal Eesti SKP-st on olnud viimastel aastatel küllaltki tasakaalus. Riigil on hea võimalus fiskaalpoliitikaga majandust toetada, kui selleks peaks vajadus tekkima,“ märkis Kiigemägi.
