"Varasemad temaatilised uuringud, sealhulgas integratsiooni monitooringud, toovad esile mitmeid tööturu ebavõrdsuse aluseks olevaid aspekte, pakkudes erinevaid selgitusi ebavõrdust põhjustavatele teguritele ja nende võimalikele lahendustele. Antud koondanalüüs võtab need tulemused kokku ja loob terviklikuma pildi rahvusküsimusest tööturu kontekstis, mida saab kasutada nii strateegiliste poliitikasoovituste tegemiseks kui ka praktiliste tegevuste kavandamiseks,“ põhjendas metaanalüüsi vajalikkust MISA uuringute valdkonnajuht Marianna Makarova.

Metaanalüüsi läbiviija Balti Uuringute Instituudi juhatuse liikme Kristjan Kalduri sõnul kinnitavad uuringu tulemused jätkuvat Eesti tööturu rahvuspõhist segregeeritust. “Võrreldes eestlastega on teisest rahvusest inimesed Eesti tööturul jätkuvalt nõrgemas positsioonis. See väljendub erinevates tunnustes, olgu selleks siis madalam tööhõive, suurem töötuse määr või sissetuleku suurus," kommenteeris Kaldur analüüsi tulemusi.

"Rahvuspõhise ebavõrdsuse põhjused on erinevad ja nende lõikes tööturu analüüsimine ning põhjuslike seoste leidmine on väga keeruline, sest see sõltub väga paljudest teguritest ja nende koosmõjust, mida pole alati võimalik analüüsis arvestada. Ebavõrdne olukord võib saada alguse juba varases lapsepõlves, näiteks keelepõhiselt eraldatud lasteaedadest või on tingitud muudest teguritest ja valikutest hariduse omandamisel ning tööturule sisenemisel. Näiteks kui vaadelda teekonda lasteaiast ülikoolini, jõuab kõrgharidussüsteemi teisest rahvusest inimesi eestlastega võrreldes oluliselt vähem. See omakorda mõjutab tulevikus inimese tööturule sisenemist ja seal hakkamasaamist," selgitas Kaldur.

Analüüsi käigus tuvastati ja koondati kokku kõik olulisemad riskifaktorid, mida on varasemates uuringutes tööturu olukorda mõjutavate teguritena käsitletud. Peamised riskifaktorid on eesti keele vähene oskus, haridustee valikud, kultuurist tulenevad hoiakud ja muud tegurid, nagu näiteks vähene mobiilsus või soostereotüübid, samuti struktuursed tegurid, nagu näiteks regionaalsed eripärad või erinev infoväli.

„Märkimisväärne on sugulaste või tuttavate kaudu tööd otsivate inimeste kõrge osakaal – eestlaste seas on neid 30%, teistest rahvusest inimeste seas koguni 40%, mis näitab kui oluline on sotsiaalsed kontaktide ja võrgustiku olemasolu töö leidmisel,“ märkis Makarova.

Kalduri sõnul on tööturg väga lai teema ja ühest universaalset lahendust kõikide probleemide lahendamiseks anda ei saa. “Hea eesti keele oskus võib küll näiteks kaasa aidata töökoha leidmisele, kuid edukas karjäär või selle edenemine ei pruugi enam sõltuda niivõrd keeleoskusest, kuivõrd juba muudest teguritest," lisas ta.