Kõige hullemateks "röövliteks" on Soomes laialt levinud mänguautomaadid, nendib ajaleht.

Kui alkoholi peale kulutamine jaguneb erineva elatustasemega ühiskonnaklasside vahel veel suhteliselt võrdselt, siis hasartmängudest tulenevad probleemid on jäänud eelkõige madalama sissetulekuga inimeste ja nende lähedaste kanda. Uuringu kohaselt tekitab näiteks üks hasartmängudest sõltuv inimene tegelikult vähemalt või rohkemal määral kannatusi 7-15 teisele inimesele.

Mänguautomaatide levik on uuringu hinnangul ka üks põhjus, miks soomlased on hasartmängude tõttu kaotatud raha poolest maailmas neljandal kohal.

"Soome on hasartmängude "Metsik Lääs", sest mänguautomaate on kõikjal, need on kõige hullemad röövlid. Nende paigutamist tuleks seadusega mõjutada," nentis Helsingi Ülikooli sotsioloogiaprofessor Pekka Sulkunen.

Sulkunen on juhtinud ulatuslikku rahvusvahelist uuringut, mis käsitleb hasartmängude mõju. Uuringu "Setting Limits. Gambling, Science and Public Policy" avaldab järgmisel aastal Oxford University Press, kuid Helsingin Sanomat sai sellega tutvuda juba praegu.

Uuringus selgub, et hiiglasliku osa hasartmängude kaudu teenitud tulust annab tegelikult väga väike hulk mängijaid.

Loe pikemal err.ee'st.