Üürisuvila mere ääres pealinna lähistel - Mission Impossible
eljaliikmeline pealinna pere otsis kolm aastat tagasi sobivat mereäärset suvilat, mida juulis üürida. Tingimuseks oli, et see ei tohiks Tallinnast kuigi kaugel olla, et isa ja ema saaksid vajadusel suvilast tööle käia. Otsima hakati aegsasti juba talvel, esmalt kinnisvaraportaalidest ning -vahendajate kodulehekülgedelt, Kuldsest Börsist ja Soovist.
“Täiesti tulutu ettevõtmine. Kui keegi üldse midagi väljaüürimiseks pakkus, siis asusid majakesed kas Lääne-Eesti saartel või keset metsa, veekogust kaugel,” võtab asja kokku perekonna naispool Imbi Viirok. Omanikud eelistavad endiselt oma valdusi peoseltskondadele nädalavahetusteks välja üürida. Eriti hästi mõjub kukrule piiritagune seltskond. Sobiv üürisuvekodu leiti netist täiesti juhuslikult. Tänavu loodab vahepeal juba viieliikmeliseks kasvanud seltskond veeta privaatses Laulasmaa majas oma kolmanda juulipuhkuse.
Kuu aega mere ääres kõigi mugavustega kahekorruselises majas maksab 12 000 krooni. Lisandub tasu elektri eest. Huvi pärast on Viirokid uurinud kuulutusi hiljemgi – ümmargune null.
Info liigub suust suhu
Rubriik – suvilad. Tehing – üürimine. Piirkond – Harjumaa, Keila vald. Kirjeldus: korruseid 1–3, ehitusjärk “valmis”, remondiaste “keskmine”. Hinnavahemik 3000–12 000 krooni kuus.
Nii Kinnisvaraveeb, City24 kui ka täiesti juhuslikult valitud Arco Vara kinnisvarabüroo koduleheküljele paari nädala eest sisestatud kriteeriumid tõid ühe vastuse: “Leitud 0 objekti.” Katse trehvata kuulutust, kus paku-taks üürimajakest looduskaunis Aegviidu vallas, Alajõe vallas või Saaremaal, kuvas ekraanile sama kurva vastuse.
Kolm kuulutust andis ajaleht Kuldne Börs. Suvekuu 60 ruutmeetril Jõelähtme vallas mere läheduses, 15 kilomeetri kaugusel Tallinnast võtaks pangaarvelt 7000 krooni pluss kommunaalmaksud. 3000 krooni eest on majake Saku kandis “äärmiselt vähenõudlikule inimesele”. Teave puhkusemajakeste kohta liigub n-ö suust suhu ja portaali ei jõuagi, kinnitasid mitmed suvekodu üürinud inimesed.
“Paljudel Tallinna lähiümbruse inimestel on niikuinii kodu veekogu lähedal või looduskaunis kohas,” ütleb Arco Vara kommunikatsioonispetsialist Anu Võlma. Tema sõnul on linnalähedase suvila soovijaid vähe. Teisalt ei näe ka suvilaomanikud oma vara väljaüürimisel rahalist kasutegurit, vahendab ta maaklerite tähelepanekut. “Linnalähedane suvila ostetakse pigem plaaniga kohandada see tasapisi majaks,” lisab ta.
Nädal suvilas võib maksta ligi 15 000 krooni
Suvemajakeste üürimise vastu tunnevad välismaalaste kõrval üha suuremat huvi ka eesti pered, seda kopsakale nädalatasule vaatamata, vahendab Lätis ja Eestis suvilate üürimise teenust pakkuva Baltcott OÜ esindaja Aive Vesterinen.
Kui rootslastele kuuluv firma viie aasta eest siinmail oma tegevust alustas, oli kohalikke kliente praegusega võrreldes oluliselt vähem.
Neil on ligi 60 suvilat üürile anda. Märkimisväärne osa neist asub kuurortlinnades nagu Pärnu ja Haapsalu, kuid ei puudu võimalus suve nautida ka näiteks Pirital. On majakesi metsas, eemal veekogust ja inimestest, samuti uhkeid villasid. Üürile antakse kinnisvara enamasti nädalaks-kaheks. Nädala eest tuleb välja käia hooajast, asukohast ning majast olenevalt 1600 kuni 16 000 krooni. Enamasti on nädalahinna sisse arvestatud ka elektrikulu jm kommunaalkulud.
Katse leida internetist 4000 krooni eest kuus maja, kus katus peaks vihma ja lähedal asuks veekogu, jooksid luhta.
