Kahetariifne elektriarvesti, mis suudab eraldi lugeda odavama öise elektri ja kallima päevase elektri tarbimist, tasub end tarbijale ära juba 2-4 aastaga.
Kodutarbijale maksab päevane elekter majandusministeeriumi määruse kohaselt 45 senti kilovatt-tunnilt (kWh). Kui korteris on vaid tavapärane elektriarvesti, tuleb sama hind tasuda ka öise elektri eest.
Kahetariifse arvesti puhul on öine elekter, kella 23-7 ja laupäeva-pühapäeva elekter 23 senti odavam ehk 22 senti kWh. Elektrihinna tariifimuutust arvestatakse talveaja järgi.
Kahetariifses arvestis on programmkell, mis suudab vastavalt arvestisse söödetud programmile eristada nädala seitset päeva ja ööpäeva 24 tundi. Seega näiteks esmaspäevale langeval riiklikul pühal "arvab" arvesti õigustatult, et on esmaspäev ja arvestab elektrile tööpäeva hinna.
Kahetariifse arvesti tasuvusaeg ripub ära tarbija elektrikasutamise harjumustest ja määrast. Energiamüügi tariifide ja arvelduste osakonna juhataja Jüri Johannsoni hinnangul ei ole kahetariifsel arvestil majanduslikku mõtet, kui tarbija suudab kuu jooksul kulutada alla 400 kWh ehk aasta jooksul alla 5000 kWh elektrienergiat.
Nn mudeltarbija kulutab elektrit päeval ja öösel enam-vähem võrdsetes kogustes. Kahetariifse elektriarvesti tasuvusaja lühendamisele mõjub soodsalt, kui elektrimahukad toimingud jäävad pigem öisele või nädalalõpu soodustariifiga ajale. Nii on võimalik sättida korteri lisakütmine, vee soojendamine ja pesumasina töö ööseks.
Kahetariifse elektriarvesti kasutamise teeb majanduslikult mõttekaks, kui tarbija kasutab näiteks elektripliiti, pesumasinat, elektri lisakütet ja elektri soojaveeboilerit.
Tallinna keskmine kodutarbija kasutab elektrienergiat umbes 1700 kWh aastas, millest kahetariifse elektriarvesti äratasumiseks ei piisa. Täpsemalt - kahetariifse arvesti tasuvusaeg venib väga pikale ajale, ulatudes isegi üle kümne aasta.
Tallinna keskmine kodutarbija kasutab elektrit lampide põletamiseks, pesu triikimiseks, külmkapi töös hoidmiseks ja telerist pildi kätte saamiseks.
Tallinnas asub mitmeid firmasid, kes on suutelised enda kanda võtma nii kahesüsteemse elektriarvesti projekteerimise, paigaldamise kui sedmete hankimise. Tarbijal on valida täiesti uue kahesüsteemse arvesti hankimise ja vanale arvestile lisaseadme paigaldamise vahel. Kogu süsteemi ja selle paigaldamise hind kõigub reeglina vahemikus 1200-2000 krooni.
Kulutades üks kWh öist elektrit päevase asemel, hoiab tarbija kahesüsteemset arvestit kasutades kokku 23 senti. Et säästa uuele arvestussüsteemile kulunud 2000 krooni, tuleks tarvitada öist elektrit ligi 8700 kWh. Kui kodutarbija aastane elektrikulu on 5000 kWh ja sellest pool tarvitatakse öösel, on kahesüsteemse elektriarvesti tasuvusaeg umbes kolm ja pool aastat. Pärast nimetatud aja möödumist hakkab arvesti tarbijale juba kasumit tootma.
Jüri Johannsoni kinnitusel peab kodutarbija, kes soovib osta ajatariifiga elektrit, pöörduma elektri müüja poole. Tallinnas tuleb avaldus esitada Energiamüügi Tallinna osakonnale, kust omakorda antakse tarbijale uue arvesti paigaldamise tingimused. Kui tarbija soovib paigaldada vaid uut arvestit ning muud näitajad, näiteks kaitsmete võimsus, ei muutu, pole arvesti paigaldamiseks projekti vaja.
Elektrienergia hind tõuseb jätkuvalt, olenedes põlevkivi hinnast ja muudest asjaoludest. Samuti väheneb öise ja päevase elektri hinnavahe, mis ei välista, et praegune 23 senti jääb absoluutarvuna püsima. Jüri Johannsoni hinnangul on öise ja päevase elektrienergia hinnavahe optimaalne, kui öine elekter maksab päevasest vähemalt 60 protsenti.
MARIKA MILVE
