Samoa majandus sõltub põllumajandusaaduste ekspordist, välisabist ja välismaal elavate samoalaste rahasaadetistest. Selle maa ohuks on laastavad tomid. Põllumajanduses on tegev 2/3 tööealisest elanikkonnast, ning see sektor annab üheksa protsenti ekspordist. Kui kõrvale jätta autodele juhtmekimpude tootmisega tegelev tehas, siis enamus tööstusest teenindab põllumajandussektorit. Kasvav äri on turism. Kui 1996. aastal külastas saarekesi enam kui 70 000 turisti, siis 2014. aastal ulatus riiki külastanud välismaalaste arv juba 120 000ni, seisab Wikipedias.

Samoa tähtsaim kaubanduspartner on Uus-Meremaa, kust tuuakse Samoasse 35-40 protsenti importkaupadest ja kuhu läheb 45-50 protsenti ekspordist. Teised olulised kaubandusparterid on Austraalia, Ameerika Samoa, USA ja Fiji. Peaasjalikult tuuakse riiki toidukaupu ja jooke ning kütust. Samoa tuntud ekspordiartikliteks on kookospähklitest saadav ja kala.

Kui juba Samoa puhul oli oluliseks majandusmootoriks välismaal elavate samoalaste rahasaadetised, siis üle poole Tonga elanikkonnast elab välismaal, peaasjalikult Austraalias, Uus-Meremaal ja USAs. See riik teenib satelliitsidelt ja kruiisilaevadele teenuste pakkumiselt. Ka on oluline põllumajandus, mis annab 30 protsenti SKTst ja 2/3 ekspordist. Tööstuse osakaal on vaid 10% kogutoodangust. Suur on valuutast tuleb sisse turismist.

Kiribati on väga vaene maa, kus 22 protsenti elanikest elab allpool elatusmiinimumi. Tegemist on maailma ühe vaesema riigiga, kus SKT inimese kohta oli vaid 1400 dollari ringis (2010). Kiribati sõtlus fosfaadi kaevandamisest, kuid see sai otsa 1979. aastal. Nüüd sõltub riik välisabist ja kalapüügilubade väljastamisest.