Uus karm investeerimiskord peletas lapsed börsilt

Suvel kehtima hakanud laste väärtpaberitehingute uus karmim kord on drastiliselt kahandanud laste väärtpaberikontode arvu ning sisuliselt seisanud nendel tehtud tehingud.

Nõue kohtu loal laste väärtpaberitega tehinguid teha on viinud olukorrani, kus inimesed ootavad aastase loa saamiseks neljandat-viiendat kuud ning ilmselt võib riik vaid tõusvaid aktsiaturge tänada, et ükski lapsevanem pole nõuet kahju hüvitamiseks esitanud. Kui suvel oli Eestis 1861 väärtpaberikonto omanikust last, siis praeguseks on neid alles 987, kirjutab Äripäev.

Tallinna börsi nõukogu liige, praegu lapsepuhkusel viibiv Kaidi Ruusalepp rääkis, et börs on riigikogu liikmete ja justiitsministeeriumiga 1. juulist 2010 kehtima hakanud uuest perekonnaseadusest rääkinud ja teinud ettepaneku seadusesätte muutmiseks. “Kas või nii, et kohtu luba on vaja siis, kui investeerimiskontolt soovitakse raha välja võtta. Kontosisesed tehingud oleksid n-ö loavabad. Ideaalis võiks sätet rakendada ainult sellisel juhul, kui vara on näiteks päritud. Ei ole vaja hakata last kaitsma lapsevanema heasoovlikkuse eest,” rääkis Ruusalepp. Ruusalepp rääkis ka, et kui ministeerium ütleb, et kohtus käimine on lihtne — käid korra ära ja asi ants —, siis tegelikult see sedamoodi välja ei näe. “Ka on imekspandav, et mõni kohtunik ei saa aru lihtsatest asjadest, nagu näiteks, kui isa ütleb, et loodan tootlust 20 protsenti aastas, ja kohtunik vastab, et sellised protsendid ei ütle mulle midagi, tooge näiteid,” kirjeldas ta hämmastusega ühte tõestisündinud lugu.

Äripäev kohtus Läänemaal elava ja võlanõustaja ametit pidava Kaidi Silver-Schöbega, kellel läks kohtult loa saamisega lapsele fondiosakuid osta kokku 17 nädalat. “Ma ei kujutanud ettegi, et toimub kohtuistung. Mõtlesin, et see on kirjalik menetlus,” rääkis Kaidi, kui Äripäev temaga esimest korda ühendust võttis. See oli 7. oktoobri paiku, kui ka istung toimuma pidi. Kaidi viis avalduse kohtusse juba 18. juunil ehk enne uue perekonnaseaduse jõustumist, nüüd, neli ja pool kuud hiljem, ongi positiivne otsus käes. 21. oktoobril tehtud kohtumäärusega, mis päevi hiljem temani jõudis, võib ta oma kaheksa-aastase lapse väärtpaberikontot kostitada oma ja abikaasa rahaga ning selle eest lapsele fondiosakuid soetada. Seda muidugi esialgu vaid ühe aasta vältel — siis tuleb kohtutee uuesti jalge alla võtta. Naine sellest võimalusest just vaimustatud ei ole. “Kui oleks tegemist lapse vara võõrandamisega, ma saaks sellest kohtus käimisest veel kuidagi aru, aga me tahame ise (koos abikaasaga — toim) investeerida oma raha lapse tuleviku jaoks ja peame selleks kohtu luba küsima. See on nonsenss,” rääkis Kaidi.

Pärast avalduse esitamist tuli välja, et taotlus oli liiga üldsõnaline ja seetõttu ebaselge ning selle põhjalt oleks ta võinud saada otsuse, mis lubab osakuid juurde osta üheainsa korra. Perekond aga investeerib lapse tulevikku iga kuu. Tuli teha täiendus. Omajagu väntsutatud ema tõdes, et kuigi ta ise on nõustanud inimesi kohtusse pöördumisel ja julgustanud neid, et kohtuga suhtlemine ei ole kaugeltki õudne ning karta pole vaja, siis selle repliigi kavatseb ta edaspidi ütlemata jätta. Esimene ehmatus oli see, kui kuulsin, et minu lapsele määrab riik advokaadi, kes kaitseb minu lapse huvisid minu eest, rääkis ema. Vanemate väärtpaberiteadlikkuse hindamiseks palgatud eksperti Kaidi avalduse asjas, erinevalt ühest teisest juhtumist, ei kaasatud. Aga kuidas istung läks? “Istusime advokaadiga kõrvuti, vastaspool oli tühi. Olin advokaadi seisukohtadega tutvunud. Kohtunik noomis mind, et avaldus on pinnapeale. Rääkisin siis kohtule ära, miks see asi meie perele tähtis on, ja ütlesin, et me ei taha mitte midagi võõrandada,” kirjeldas Kaidi. Kuna vahepealsed neli kuud ei saanud vanemad lapsele fondiosakuid osta, tekib mingi kahju investeerimistulu näol, mida oleks saanud teenida. Kaidi ei hakka end selle mõttega piinamagi. “Ei olnud nii suured summad,” oli ta leplik.