„Esimeste infokildude põhjal on raske prognoosida, kui suur mõju neil on. Me ei tea Trumpi edasistest sammudest ega ka sellest, mida suudab ellu viia keskerakond. Viimasel juhul on selge, et mingid muudatused tulevad, sest vastasel juhul ei täidaks nad oma lubadusi. Ei saaks ju olla, et kolm erakonda ajavad vana joru edasi. Oluline on, et nüüd tekiks ühiskonnas diskussioon, et mida teha ja mida mitte teha."

Vähi meelest on ettevõtluse suurem maksustamine väga tugev signaal, seda ka välismaale. Meie oluline eelis kaob. Signaal on, et siin pole eeliseid, ei pea siia tulema, võib ka mujale minna. Investeeringute vähenemisel väheneb raha hulk, mida oma riigis kasutada saame. See mõjutab tööhõivet, palku, makse. Raha lihtsalt jääb vähemaks. On väga ohtlik, kui vähenevat rahahulka hakatakse laristavate laenudega kompenseerima. Lisaks - aastaid on kasvatatud ka kohalike inimeste ettevõtlikust. Soositud millegi uuega välja tulemisel, uute teenuste ja toodete pakkumist. Kui kõige selle osas nüüd ootamatult maksukoormust kasvatada, siis mis signaali see meie väikeettevõtjatele annab?

„Silmad tasub lahti hoida nii välistel kui siseriiklikel sündmustel. Lootus on, et uue valitsuse tasandil ei tehta radikaalseid otsuseid," ütles Vähi.

Vähi toob välja ka selle, et ei tasu alahinnata inimeste kohanemisvõimet.

„Ukraina kriisi alguses läksid meeleolud samuti nulli. Välisinvesteeringute ja kinnisvara osas tekkisid muremõtted. Oli neid, kes Eestist ära läksid ja neidki, kes oma investeeringut siia ei teinud. Kohalikus elus toimus siiski harjumine, popiks sai väljend „uus normaalsus". Seda ei maksa ka nüüd alahinnata. Inimesed lähevad küll igapäevaeluga edasi, aga ebakindlus võib tekkida ja see mõjutab ka kinnisvaraturgu," ütles Vähi.