Uus Maa: Tootmis- ja laopinnad viiakse linnast üha kaugemale

Laopinna valik võib tänapäeval osutuda raskemaks, kui esialgu paistab. Tihti hakatakse uut pinda otsima siis, kui olemasolev enam nõudmisi ei rahulda. Selline käitumine võib kaasa tuua olukorra, kus sobilike ruumide leidmine osutub oodatust raskemaks ning ettevõte on sunnitud minema kompromissile, valides pinna, mis ei vasta saja protsendiliselt nende ootustele.

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide äripindade maakleri Rene Kasela sõnul on pakkumine käesoleval aastal küll märgatavalt suurenenud, kuid enamik turul olevatest pindadest on siiski veel detailplaneeringu staadiumis ning nende valmimisele kulub vähemalt aasta. Ehitusbuumi ajal rajatud laopinnad on valdavalt üürnikud leidnud või on hinnad, kallist ehitusmaksumusest tingituna, liiga kõrged ning uutele klientidele vastuvõetamatud.

Seega tuleks uue lao või tootmishoone otsinguid alustada kuus kuud enne reaalse vajaduse tekkimist. Nii on võimalik tutvuda projektidega, kus ehitustegevusega pole alustatud ning ehitushindade langemise tõttu on võimalik rääkida ka soodsamatest üürihindadest. Valdavalt on arendajad nõus kliendi spetsiifilisi erisoove kuulama ning võimalusel ehitusprotsessis vajalikke muudatusi tegema. Reeglina teevad suuremad ettevõtted oma plaane pikemalt ette ning seetõttu on neil valikuvõimalus suurem.

Majandus

2008. aastal on lao- ja tootmispindade üürihindade langus, olenevalt piirkonnast ja objektist, olnud kuni viis protsenti. Ettevõtted, mis oma plaane vähemalt aasta ette näevad, saavad valida endale sobiva pinna üsna mitme erineva projekti hulgast ning see aspekt vähendab edasise hinnatõusu tõenäosust.

Rene Kasela koostatud statistikast selgub, et enim nõutud piirkondades kõigub selliste pindade ruutmeetri hind 40-85 krooni vahel ning vähem populaarsetes piirkondades on vastavad arvud 35-70. Madalama hinnaga on saadaval vanad ning kõrgeimate hindadega uued lao- ja tootmispinnad.

Majandussurutise tõttu on ettevõtted muutunud oma laienemisplaanide suhtes väga ettevaatlikuks ning aeg-ajalt soovivad isegi üüritavat pinda kahandada, et vähendada kulusid. Selline olukord asetab omanikud situatsiooni, kus neil on valida, kas tulla kliendile vastu ning koos üürnikuga üle vaadata rendihind või leida uus üürnik, kes on nõus maksma küsitud tasu. Samas on uue kliendi leidmine raskendatud ning võib juhtuda, et otsing võtab planeeritust oluliselt kauem aega. Sellisel juhul toodab vakantne pind omanikule suurel määral kahjumit ning tagantjärele tarkusena mõistetakse, et tulusam oleks olnud üürnikuga kompromissile jõuda.

Võrreldes aasta või paari taguse ajaga, mil nõutavaim laoruumi suurus oli orienteeruvalt 500 ruutmeetrit, tuntakse nüüd suuremat huvi 200-300 ruutmeetriste pindade vastu. Kliendid on õppinud hindama kõrgeid ruume, mis võimaldavad samale pinnale kordades rohkem ladustada. Varem niisugust paigutusmeetodit kardeti, sest kõrgustesse ladustamine eeldas kalleid masinaid, kuid tehes mõned arvutused, selgub, et kokkuvõttes tuleb see ikkagi soodsam.

Piirkonnad

Soovituimad ning eelistatuimad piirkonnad lao- ja tootmispindade jaoks on endiselt need, mis asuvad põhimagistraalide ääres. Hinnatumaid on Tartu ja Pärnu maantee linnapiirile lähemal asuvad alad. Kui varasematel aastatel oli Tartu maanteel aktiivsema tegevuse piiriks Tallinna ringtee, siis tänaseks on äritegevus juba sealt edasi liikunud.

Siiski peab tõdema, et eemalasetsevate maatükkide ja tootmispindade hinnad on odavamad, kuna paljudele ettevõtetele on logistiliselt parem paikneda ringteele lähemal. Samuti on kaugemate pindade transpordiühendus linnaga kehvem, mis raskendab töötajate leidmist ja tööl käimist.

Tartu maantee atraktiivsemad kohad on endiselt väljaarendatud tehno- ning tööstuspargid nagu Mõigu või Jüri Tehnopark. Lähiajal on mainitud keskuste vahetusse lähedusse kerkimas veelgi konkureerivaid äriparke, nagu näiteks Põrguvälja Laopark ning Ameerikanurga Kaubandus- ja Äripark.

Pärnu maantee atraktiivseim piirkond on jätkuvalt Tänassilma Tehnopark, kus üldjuhul on vakants nullilähedane. Sarnaselt Tartu maanteega on ka Pärnu maantee äärde planeeritud uusi äriparke, näiteks 39 000 ruutmeetrine VGP Park Tallinn, kuhu planeeritakse kaks kergetööstuseks või logistikaks sobivat hoonet.

Lisaks põhimagistraalidele on endiselt populaarsed ka Tallinna ringtee ning Muuga sadama piirkond.

Rene Kasela sõnul on uutes äriparkides tänu odavamale ehitushinnale võimalik pindu soodsamalt üürile anda ning seoses sellega on lao- ja tootmispindade üürihindades toimumas mõningane korrektuur. Samuti on uute äriparkide plussiks peale soodsate hindade ka läbimõeldud sise- ja välislogistika, mis on tingitud sellest, et arendajad, kes viis aastat tagasi hakkasid äriparke rajama, on saanud piisava kogemuse, ning seda ära kasutades, pakuvad klientidele praktilisemaid lahendusi.