Tänu EL-i määrusele on piiriüleselt tegutsevatel ettevõtjatel nüüdsest võimalik taotleda võlgniku pangakontode arestimist oma päritolumaa kohtu kaudu kõikides EL-i liikmesriikides, välja arvatud Ühendkuningriik ja Taani. Võimalus kontode arestimiseks tekib juba enne sisulise kohtuvaidluse algust.

Varem tasus välismaalt tagasi nõuda vaid hiiglaslikku võlga

Mida võtab Eesti äriühing tavaliselt ette siis, kui Soome äripartneriga tekivad tõsised erimeelsused? Või siis, kui võlgnik teenib kogu tulu välisriigis? Üheksal juhul kümnest puudub välismaa partneril Eestis igasugune vara ning päritoluriigis asuvale kinnisvarale on seatud hüpoteegid. Võlausaldaja võib muidugi ette võtta kohtutee, kuid ilma reaalse võimaluseta otsust täita on see mahavisatud raha. Ettevõtja jaoks on oluline, et piiriüleste võlgade sissenõudmine oleks võimalikult odav ja kiire.

Varem oli selliste võlgade puhul üks võimalus – esitada hagi tagamise taotlus liikmesriigi kohtusse, kus asub võlgniku vara, ning paluda kuni kohtuvaidluse lõpuni arestida talle selles riigis kuuluvad kontod. Teises riigis toimuv kohtumenetlus on aeganõudev ja kallis ning keelebarjääri ületamiseks peab otsima piiri tagant õigusnõustajat. See tasub ennast majanduslikult ära vaid vähemalt kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvate võlgade puhul – enamikel juhtudel on aga lihtsam lüüa käega.

Nüüd saab võlgniku kontot arestida ka Eestist

Nüüdsest saab võlausaldaja esitada Eesti kohtusse taotluse Euroopa arestimismääruse väljastamiseks, kui mõni võlgnikule kuuluv pangakonto asub teises liikmesriigis, kuid vaidlus allub sisuliselt Eesti kohtule. Näiteks võib tuua olukorra, kus Eesti ja Soome ettevõtjad vaidlevad müügilepingu täitmise üle. Kui Soome äriühing jättis lepingut rikkudes ostjale Eestis kauba üle andmata ja ettemaks tehti Soome arvelduskontole, saab arestimismäärust taotleda Eestis. Sama kehtib juhul, kui omavahel vaidlevad kaks Eesti ettevõtjat, kuid võlgnik on oma vara kandnud hoopis Rootsi pangakontole. Määrusega ei saa arestida kontosid, mis asuvad Ühendkuningriigis, Taanis või väljaspool EL-i.

Arestimismääruse saamine eeldab, et võlausaldaja suudab kohtule piisavalt veenvalt põhjendada, et nõue on reaalne ning võlgnikul on konto teises liikmesriigis. Arestimiseks peab olema pakiline vajadus ehk arestimata jätmise korral peab olema kohtuotsuse täitmine oluliselt raskendatud. Võlgnikku arestimismääruse taotlusest ei teavitata ning kohus ei kuula teda enne arestimismääruse tegemist ka ära. Võlgniku huvide kaitseks peab võlausaldaja andma kohtu nõudel tagatise, mille suurus on Eestis tavaliselt 5 protsenti nõudesummast või maksimaalselt 32 000 eurot. Kohtud peavad lahendama taotluse viivitamatult ning kindlasti vähemalt kümne tööpäeva jooksul.

Kui taotlus rahuldatakse, saab võlausaldaja Eesti kohtult määruse juba teise liikmesriigi keelde tõlgituna. Võlausaldaja saab määruse ise edastada liikmesriigi kohtutäiturile või muule täitevasutusele, kes saadab selle omakorda edasi pankadesse.

Lisaks juhtumitele, kus kontode aresti taotletakse enne sisulist kohtumenetlust, saab arestimismääruse väljastada ka olemasoleva kohtulahendi või sundtäitmise klausliga notariaalkokkuleppe täitmiseks. Sellisel juhul on ka võimalus esitada eelnevalt infopäring teise liikmesriiki, et teha kindlaks võlgnikule kuuluva arvelduskonto täpne pank ja number.

Kokkuvõttes on tänu uuele EL-i määrusele nüüdsest võlgniku välisriigi kontode arestimine aja- ja rahakulu poolest võrreldav varade arestimisega Eestis. Kuigi piiriüleses äris on kohtulahing kõige mustem stsenaarium, pakub see teadmine rahvusvahelise haardega ettevõtjatele siiski senisest rohkem kindlustunnet.