Uus majandusmudel tekitab kaotajate põlvkonna. Uuring teeb sõidujagamise pihuks ja põrmuks
Debatt nende firmade pakutavate töötingimuste üle on intensiivne ning raport tõstatab mitmeid tõsiseid küsimusi sõidujagajate sotsiaalsest mõjust ja maksudest kõrvale hiilimisest. Taxifyst uuringus juttu ei ole, kuid uuringu sisu on väga sarnane debatiga ja vaidlusega, mis ka Eestis toimub. Taxify taksojuhid kurdavad samuti niru töötasu üle.
Uuringu pealkiri on „Sõidujagajate ökonoomika: sõitjate teenistus, kulud ja maksud." Selle käigus uuriti enam kui 1100 Uberi ja Lyfti sõidujagajat ning võrreldi infot detailse sõidukile kuluva infoga - kütus, kindlustus, hooldus ja remont. Sooviti leida mediaankasum töötunni kohta.
Mida leiti? Uurijad avastasid, et tulu on „väga madal". Mediaankasum tunnis oli 3,37 dollarit. 74% juhtidest teenib seejuures vähem kui on osariikide miinimumpalk, kus nad tegutsevad.
Leiti ka, et keskmine juht genereerib 0,59 dollarit miili kohta, kuid kulud on seejuures 0,3 dollarit miili kohta. Koguni 30% juhtidest sõidavad aga nii, et nad jäävad tunniga miinusesse.
Uuringus vaadeldi ka, kuidas sõidujagamisteenust maksustatakse ning jõuti järeldusele, et USAs suudetakse maksudest paljudel juhtudel kõrvale hoiduda.
Lõik uuringust:
"Kuu baasil oli keskmine kasum 661 dollarit (mediaan 310 dollarit). Juhid võivad kasutada maksude maha arvamiseks (USAs kasutatavat) Standard Mileage Deductionit (0,54 dollarit miili kohta), mis ületab mediaantunnitasu (0,3 dollarit). Selle tõttu saab suur osa sõitjaist deklareerida väiksemat tulu. 661 dollarit teenivad juhid saavad maksustamiseks märkida 175 dollarit. See tähendab, et umbes 74% sõidutuludest jäävad maksustamata."
Autorid ütlevad, et kui nii arvutada, siis jääb sadade tuhandete sõidujagajate poolt riigil saamata miljardeid dollareid.
S.tt koht töötamiseks
Mida ütleb see sõidujagamisteenuse ärimudeli kohta? „See ütleb, et see on s.tt koht töötamiseks," tulistab Mangrove Capital Partnersi tegevjuht Mark Tluszcz, kes on kirjeldanud seda tänapäevast töötamise vormi kui moodsa aja tehast. Tema firma otsustas juba ammu mitte investeerida valdkonda, mis kasutab tööjõudu nii karmilt ära.
„See ütleb, et see on suurepärane ettevõtte jaoks. See on aga väga halb koht töötajatele."
Nii nagu Eestiski on kogu kurja juur selles, et platvormi haldaja saab ise omal soovil muuta hinnakirja vastavalt nõudlusele ja sellele, mida teevad konkurendid, on sama seis ka USAs.
Tluszczi sõnul on sõitjatel küll mingi baastasu, kuid kui mõelda, et sõitja peab ostma auto, tal peab olema kindlustus ja ta peab ka kütuse eest tasuma, siis paneb see mõtlema. „Ja sina vahendajana, mida need platvormid on, võtad aina suuremat komisjonitasu, mis on paljudes kohtades tõusnud lausa 20% peale ja sa pead pidevat hinnasõda. Juhi roll on lihtsalt istuda, sõita ja loota, et midagi jääb ka endale. Sa pead tõenäoliselt tegema kõvasti lisatunde. Uuring näitab täpselt seda. Juhid on inimesed, kes peavad sõitma nii palju, et oma kulusid katta. Lisaks ei ole sul ka tervisekindlustust. Selle pead ise hankima," ütles Tluszcz.
Uberi kõneisik on juba kommenteerinud, et uuringu metodoloogia ja tulemused on „väga valed" ja et nad on uuringu autorite poole oma muredega ka pöördunud. Nad on ka pakkunud võimalust lähenemist muuta.
Tluszcz ütles kriitika vastu aga, et MIT ei ole mingi teisejärguline organisatsioon. Tema jaoks on selle firma uuringutel suur kaal. „Midagi selles mudelis on vale. Me võime sellega praegu leppida, aga lõppude lõpuks kaotame me ühe põlvkonna jagu inimesi."
Lyfti kõneisik vastas loole järgnevalt:
„Juhid on peamine osa Lyfti edust. Aina enam inimesi kasutab Lyfti, et teenida raha paindlikult ning me jätkame oma juhtidega suhtust, et nad oleks edukad. Me ei ole uuringut veel põhjalikult üle vaadanud, kuid esmapilgul on selles mõned küsimusi tekitavad järeldused."
Lugu on tõlgitud veebilehelt techcrunch.com
