Jutt käib peaasjalikult surugaasist (CNG), LNG-st ja LPG-st. Neist viimasele on juba aktsiis kehtestatud, kuid seda soovitakse tõsta. Eile esitles rahandusminister Sven Sester (IRL) valitsuskabinetis alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees põhjendas Ärilehele uute maksude kehtestamise ja seniste tõstmise vajadust sellega, et Eestis on mootorikütusena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär püsinud 2008. aastast alates muutumatu, aga kütteainena kasutatavat vedelgaasi pole aktsiisiga üldse maksustatud. Samuti pole aktsiisimäära mootorikütusena kasutataval maagaasil.

Eestis on gaasiliste kütuste osakaal kogu mootorikütuste tarbimises kõigest 2–3%.

„Lõppeesmärgina on ministeeriumile oluline luua pikemalt ette vaatav aktsiisipoliitika gaasilistele kütustele, vähendada erisusi ja maksustada sama kasutusotstarbega kütuseid võrdsemalt. Sellega peaks suurenema ka erinevate osapoolte kindlus sektorisse investeerida,” selgitas Lelumees.

„Gaasiliste kütuste maksustamisel tuleb arvestada ka nende kasutusmahtudega, investeeringuvajadustega taristusse, gaasiga sõitvate autode kõrgema hinnaga ja täiendava hooldusvajadusega,” rõhutas Lelumees.

Määrasid veel pole

„Rahandusministeerium kavatseb esitada lähikuudel ministeeriumidele kooskõlastamiseks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTK-s me numbriliselt nimetatud kütuste aktsiisimäärasid ei väljenda, see on pigem seaduseelnõu temaatika. Praegu on seega ennatlik rääkida majanduslikest mõjudest,” ütles Lelumees.

Alexela Energia nõukogu liige Marti Hääl tunnustas valitsust selle eest, et seekord püütakse ka pikemalt energeetika maksupoliitika tulevikku ettenähtavaks muuta. Teisalt ei näinud ta alternatiivsete kütuste maksude tõstmisel muud põhjust kui riigikassa täitmise vajadus.

Kui väga suurt hinnavahet ei ole, siis inimene eelistab tuttavat ja mugavamat varianti.

„Eestis on gaasiliste kütuste osakaal kogu mootorikütuste tarbimises kõigest 2–3%. Samas võiks olla märksa rohkem kasutajaid, sest erinevalt bensiini- ja diislikütusega sõitvatest on gaasiautod mitu korda väiksema keskkonnamõjuga. Transpordisektori kliimaeesmärkide saavutamine on üks peamistest argumentidest, miks peaks riik gaasi mootorikütusena soosima. Praegu, mil bensiin ja diislikütus on odavad, on ka inimeste huvi gaasi ja gaasisõidukitele ülemineku vastu leigemaks muutunud ja maksutõus vähendab seda huvi veelgi. Olgem ausad, uus gaasiauto on ka kallim osta. Kui väga suurt hinnavahet ei ole enam ka gaasikütusel ja bensiinil või diislikütusel, siis inimene eelistab tuttavat ja mugavamat varianti. Seda enam peaks riik soosima maksuerisustega mootorikütuseid, mis saastavad keskkonda oluliselt vähem,” selgitas Hääl.

Alexela Groupi juhatuse esimees Andreas Laane tõi gaasikütuse kasutamise soodustamise kohta hea näite Ühendkuningriigist, kus otsustati mitmes linnas panna kõik ühissõidukid – sealhulgas taksod – sõitma gaasikütustega, et vähendada heitgaaside hulka.

„Alexela loodab, et ka Eestis toimub selge nihe puhtama autopargi suunas, kus ajalukku jääksid näiteks diislikütusel sõitvad ühissõidukid – bussid, rongid, taksod – ja jõuliselt hakataks toetama gaasikütuste kasutuselevõttu. Väga vajalik muudatus oleks siinjuures üleminek aktsiisimääradele, mis sõltuksid konkreetse kütuse energiasisaldusest ja keskkonnamõjust,” lisas Laane.

Surugaas (CNG)

on transpordivahendite gaasimahutitesse tangitav maagaas, mida on puhastatud, kuivatatud ja komprimeeritud.

LNG

on veeldatud maagaas. Veeldamisega eemaldatakse kõik komponendid, mis võivad krüogeense temperatuuri all külmuda. See tähendab, et eemaldatakse happed, raskemetallid, õliosakesed ja vesi (gaasi „kuivatamine”). Veeldatud faasis on LNG koostises ülekaalus metaan (CH4). Koostis võib protsentuaalselt erineda, kuid põhikomponendid on metaan (üle 90%), etaan, propaan, butaan, lämmastik.