Loit Linnupõld pani eelmisel aastal aluse ärimudelile, mida maailmas veel väga vähe kasutatakse. See on kinnisvaraprojektide ühisrahastus, mis on mõeldud kõigile. Tehnoloogia on arenenud niikaugele, et seda on nüüd lihtne pakkuda. Selle populaarsust näitab, et hiljuti sai Linnupõllu Heina tänava projekt vajalikud 200 000 eurot kokku kõigest nelja minutiga. „See ei ole ainult rikaste pärusmaa. Sisenemise piir ei ole 100 000 euro peal, meil saab alustada 100 eurost. Täna ongi meil mediaanivesteering 750 eurot inimese kohta. Mõte seisneb selles, et investeeriks palju inimesi ja pigem väikeste summadena,” rääkis Linnupõld.

Eestis on tema firma Crowd­estate ainuke omasugune ja sellega on liitunud ligi 3000 investeerimishuvilist. Kolmandik teeb tehinguid oma firma alt, ülejäänud on eraisikud. „See on klubi, kogukond. Et projektide kohta infot saada, peab meiega liituma. Alguses oli meil meeste osakaal suurem, aga viimases projektis oli juba mehi ja naisi pooleks,” rääkis ta.

Mõte seisneb selles, et investeeriks palju inimesi ja pigem väikeste summadena.

Protsess algab sellest, et Crowd­estate valib välja projekti, mis on piisavalt atraktiivne, et võiks inimestes huvi äratada. Arendajaga lepitakse kõik detailselt kokku ja määratakse ülioluline tootluse protsent või selle vahemik. Edasi läheb projekt koos vajaliku infoga veebikeskkonda üles ja „klubi” liikmed saavad selle kohta e-kirja. „Iga projekti jaoks loome iseseisva ettevõtte. Kui inimene soovib investeerida, siis sõlmime temaga lepingu ja järgmisel päeval kannab ta raha selle ettevõtte kontole,” selgitas Linnupõld.

Kaks viisi investeerida

On kaks varianti. Kas investorite raha laenatakse arendajale teatud intressiga või ostetakse mingi osa arendajast ära. Esimesel puhul jääb Crowdestate investoritega ootama projekti valmimist ja müügi lõppu. Teisel puhul saavad kõik investorid kaasa rääkida, näiteks selles, milline ehitusfirma idee ellu viib. „Intress on mõne projekti puhul fikseeritud. Osaluse omandamise projektides jagame arenduskasumit, mis tähendab, et kui see on planeeritust suurem, siis on ka tootlus suurem ja vastupidi. Risk on siin olemas, aga meil on praegu projekte, mis valmivad oodatust kiiremini ja see on investorile kasulik,” ütles Linnupõld.

Ühisinvesteering tehakse reaalselt alles siis, kui kogu soovitud summa on koos. Kui jääb puudu, siis kantakse raha tagasi. Siiani on Crowdestate’i üheksast projektist rahastuse saanud seitse. „Usun, et 500 000 eurot on praegu see magus punkt, mille me suudame kiiresti kokku saada. Miljoniga on raske, aga kui liitunute arv kasvab, siis ei ole ka paari-kolme miljoniline projekt keeruline,” ütles ta. 

Kust tuleb kasum?

Crowdestate peab kuskilt ka ise raha saama – tegemist ei ole õhinapõhise ettevõtmisega. Linnupõllu sõnul tuleb nende raha teenustasudelt. Liitumine on tasuta, aga kui sa investeeringu teed, siis pead arvestama teatud maksuga.

„Need on juba enne investorile teada ja finantsplaanis lahti kirjutatud. Kui me oleme näiteks öelnud, et tootlus on 12,4%, siis tegelikult võib see olla 14% või 15%. See ongi meie teenustasu,” tõi Loit Linnupõld näite.