Uus mure: Islandi majanduskasv on taas 10 protsenti
„Elame praegu läbi tõusutsüklit,“ ütles pensionile jäänud endine autojuht Einar Johnsson. „Järgnevad paar kuud või aastat tegelevad kõik islandlased sellega, et püüavad teenida niipalju raha kui võimalik, et siis elada üle järgmine kukkumine.“
Ja majanduse ülekuumenemise kartus pole pelgalt inimeste jututeema tänaval. Nii Islandi majandustegelased, ökonomistid, Euroopa Liit kui ka Rahvusvaheline Valuutafond hoiatavad kõik Islandi majanduse ülekuumenemise eest.
21 miljardi dollarilise majanduse värskeim näit ilmutas, et majandus kasvas 10,2 protsendi tempos. Protsentuaalset palgakasvu tuleb mõõta kahekohalise numbriga. Mullu tõusid eluasemete hinnad 11 protsenti, väliskaubanduspuudujääk paisub ja tööpuudus kukkus kolme protsendi tasemele. Kui ühelt poolt peaks keskpank tõstma intressi majanduse ülekuumenemise vältimiseks, on asutus hoopis intressilangetuse surve all, et vältida valuuta kallinemist.
„Ehk suudab saareriik vältida sarnast krahhi nagu 2008. aastal, kuid ajalugu õpetab meile, et me ei ole iseäranis hästi sellistes olukordadega hakkama saanud,“ ütles Islandi ülikooli majandusprofessor Gylfi Magnusson. „Ma loodan, et me ikka midagi oleme õppinud ja suudame seekord kriisiga paremini hakkama saada. Kuid eks tulevik näitab.“
Island on mõndagi teinud, et järgmise majanduslangusega paremini hakkama saada. Pankade üle on järelevalvet karmistatud, kes olid eelmise majanduskriisi põhipõhjustajad. Valitsus keelas ära valuutalaenud. Riigieelarve on plussis. Ka riigi jooksevkonto on ülejäägis ning keskpank on kuhjanud kokku suure valuutareservi. Parlament nõudis rahandusministrilt igal aastal viieaastast riigirahanduse plaani esitamist.
Islandi suurim börsiettevõte Marel tegeleb toiduainetööstusele sisseseade müügiga. Ettevõtte juht Arni Oddur Thordarson ütles, et praegu on majandus varasemast palju hajutatum ja seetõttu suudab paremini välja kannatada järgmise šoki. Ta lisas, et Island on kasvaud 1980ndate aastate Lääne-Euroopa ühest vaesemast majandusest üheks rikkaimaks, kui võtta aluseks majanduse kogutoodang inimese kohta. Ta lisas, et mõnikord võib see teekond olla künklik.
„Kui me vaatame Islandi majanduse mitmekesisust, siis see ei ole kunagi olnud praegusest parem,“ lausus ta.
Samas ei ole seda majandusedu sugugi kõigile jagunud. Sellest kõneleb mullustel valimistel eliidiga rahulolematusega hiilanud Piraatide Partei edu, kes oleks peaaegu võimule pääsenud.
Reykjavikis lasteaiakasvatajale Gudrun Gunnarsdottiri jaoks jätab majandus paljuski soovida. 2008. aasta majanduskrahhis kaotas ta korteri, kuna ei suutnud tasuda valuutas võetud eluasemelaenu makseid, sest Islandi kroon kukkus kokku.
Nüüd ei teeni ta nii palju, et saaks pangast eluasemelaenu isegi taotleda, mistõttu ta maksab suuremat üüri kui maksaks eluasemelaenu.
„Maksan rõõmsasti 40 000 krooni iga kuu rohkem renti kui maksaks eluasemelaenu,“ ütles ta. „Olen õnnelik, et ei ole matemaatikaõpetaja, sest Islandil ei ole alati 2+2 = 4.“
