Väljaanne kirjutab, et eelmisel aastal Peterburis toimunud rahvusvahelisel majandusfoorumil olid paljud välismaiste ja Vene ettevõtete juhid välja kuulutatud sanktsioonide tõttu šokis. Nüüd, aasta hiljem on nad aga leidnud viisid, kuidas kahesuguse kasutusega kaupade (kaubad, mida võib kasutada nii sõjalisel kui ka mittesõjalisel otstarbel – toim.) tarnimisele USAst ja EList ning lääne pankadest kapitali kaasamisele seatud piirangutest mööda hiilida.

Venemaal tegutsevate Euroopa ja USA firmade jaoks olid tingimused pärast sanktsioonide jõustumist siiski paremad kui kardeti. Konsultatsioonifirma Macro-Advisory partner Chris Weafer märkis, et teatud kaubad ja teenused on vaid teoorias sanktsioonide all. Sealjuures aga pigistavad lääne riikide valitsused silma kinni, kuigi teavad, mis toimub. Weafer oletas, et on lihtsalt vastu võetud otsus „sellest iga tänavanurga peal mitte pasundada“.

Lääne ettevõtted orienteeruvad ümber ekspordile Venemaa suunas, saates kauba transiidina läbi kolmandate riikide, mida Moskva suhtes kehtestatud sanktsioonid ei puuduta nagu näiteks Türgi ja Brasiilia. Lisaks vormistavad Euroopa ja Ameerika ettevõtted ka Vene firmadele mõeldud tellimusi kolmandates riikides, et sel viisil vältida kahesuguse kasutusega kaupade tarne keeldu Venemaale.

Ka Vene ostjad on olukorraga kohandanud - oma Euroopa tarnijatega koostööks luuakse uusi äriühinguid.

Ühe Venemaal tegutseva Prantsusmaa ettevõtte tippjuht rääkis Financial Timesile, et pärast seda kui üks riigifirma tellimus sanktsioonidega tasalülitati, pöördus nende poole täpselt samasuguse tellimusega üks teine firma. Mingit probleemi tarnega ei tekkinud, kuna uue firma aktsionäride seas polnud mitte ühtegi sanktsioneeritud isikut. Juristid rõhutavad, et sellised skeemid töötavad siiski vaid valikuliselt ja tulevikus võivad ikkagi probleemid tekkida.

Järeleandmisi teevad ka Euroopa regulaatorid. FT kirjutab, et regulaatorid on küll sanktsioonide alla pannud Vene riigifirma Rosneft koostöö Euroopa ettevõtetega, see aga lubab jätkata töid Arktika projektiga, kuigi põhimõtteliselt peaks selline koostöö olema keelu all.

Ka piirangutest Vene ettevõtetele krediidi andmisel on võimalik mööda hiilida. Kuna jutt käib vaid laenutähtaja pikkusest, vormistatakse terve rida omavahel mitteseotud tehinguid, millest ühegi tähtaeg ei ületa 30 päeva. Sellist skeemi kasutati näiteks laenu andmiseks Rosneftile.