Uus pooleteise miljardi krooni mees tõusis pukki
Segane süsteem
Esmapilgul võiks arvata, et sihtasutuse tegevus on lihtne. See on koht, kust firmad küsivad raha. EAS vaeb, hindab ja kui hästi läheb, siis annab. Kui hakkad lähemalt vaatama, siis muutub pilt hoopiski segaseks. Mis seos on ettevõtlusel näiteks sellega, et Kambja põhikool saab EAS-ist 8,7 miljonit krooni? See summa on suurem, kui kõikidele alustavatele ettevõtetele starditoetuse programmis eraldatud raha. Ja selliseid koole on kümneid. Või miks peavad miljardikrooniste käivete ja investeeringutega firmad nagu Stora Enso ja Estonian Cell sihtasutuse raha eest oma torusid või teid ehitama? Või miks saab 120 miljoni kroonise käibega ja 70 miljoni kroonise kasumiga firma EAS-ilt 50 000 krooni koolitustoetust? Kas nad ise poleks seda raha leidnud? Segane värk.
Alar Kolk seletab. Ta teeb seda pikalt ja põhjalikult. Toob näiteid piiri tagant, filosofeerib majandusarengu üle, räägib juhtimisteooriatest. On näha, et talle meeldib rääkida ja see teema on talle armas. Ta näitab esitlust. 70 lehekülge tihedat teksti ja graafikuid. Mõned asjad saavad selgemaks, mõned aga lähevad hoopis segasemaks. Üks põhjus peitub EAS-i minevikus. See asutus loodi 2000. aastal mitme erineva riikliku struktuuri liitmisel: alates turismiametist kuni välisinvesteeringute agentuurini. Sealt ka need EAS-i erinevad ülesanded. Kolk tunnistab, et praegune nimi on mõnevõrra eksitav ja aeg-ajalt on nad ka ise kaalunud uue nime kasutusele võttu.
Sihtasutuse nõukogu esimees Olev Raju toetab Kolki: ?Tollal tekkis väga vastik konglomeraat. Siis läks paar aastat selle ümber tegemiseks ja sellisena nagu praegu, on tegutsetud kolm aastat.? Hiljem ta lisab: ?Aga selliselgi kujul on sihtasutust vaja edasi arendada.? Samuti EAS-i nõukogusse kuuluv Meelis Atonen on kogu selle sihtasutuse muutmise teema suhtes skeptilisem. Ta tuletab meelde, et jagatakse Euroopa Liidu raha ja see, kes maksab, see tellib ka muusika.
Kogu selle laiahaardelisuse on tänane EAS kokku võtnud peentesse sõnadesse nagu missioon ja visioon. Kolk seletab: ?Meie töö jaguneb kolme suunda: alustavad ettevõtted, tegutsevad ettevõtted ja ettevõtluskeskkonna areng. Igaühe jaoks oma divisjon.?
Sinna viimasesse kuuluvad ka koolimajade katused ja seinad, teed ja kraavid. Skeptik võiks muidugi küsida, et kui juba nii laialt haarame, miks siis ei toeta kohalikku seltsielu, rahvatantsu või puhkpillikoore. Või, mis roll on siis teistel samade asjadega tegelevatel riigiasutustel.
Kes raha saab?
Kolk selgitab, et firma suurus ja edukus ei saa olla mõõdupuuks, kas anda raha või mitte. Tema arvates tuleb arvestada, et need firmad ei konkureeri mitte Eestis, vaid kogu maailmas. Ja kui ollakse edukas ? eks ole ka EAS-il ju selles oma osa ning edukad firmad maksavad hästi makse, kõrget palka. Kasu saavad kõik. Kõlab loogiliselt. Aga kas Hansapank võiks siis samuti sihtasutusest raha saada? ?Hansapank on meilt küll raha taotlenud, kuid pole saanud. Finantsasutustele me raha ei anna,? ütleb Kolk selle peale.
Raha peaks minema peamiselt alustavatele ja arenevatele ettevõtetele, mida iganes siis see sõna ?arenev? ei tähenda. Kolgi jutu peamine mõte on selles, et nemad tahavad raha panna inimestesse. Torud ja kaablid ehk siis infrastruktuur ? see moodustab tema arvates tühise osa. Seda juttu rääkides läheb Kolk tahvli juurde ja joonistab paar skeemi. ?Paneme raha siia ja siia, aga vaata, need,? siin teeb ta pausi ja palub neid asju mitte üles kirjutada. ?Need on surevad tööstusharud. Siia me eriti raha panna ei taha.? Kuna sihtasutus saab peamise osa oma rahast Euroopa Liidust, siis toetavad teda ka sealsed nõudmised. Kolk osutab meelekohale ja räägib: ?Firmad tulevad ja lähevad, aga raha, mis siia paneme ? see jääb.?
Poliitiline mõju
EAS-i eesotsas seisab juhataja, kelleks on Alar Kolk. Juhataja valib nõukogu, mida juhib Olev Raju. Nõukogu liikmed määrab majandus- ja kommunikatsiooniminister, kelleks täna on Edgar Savisaar. Selline on see püramiid, mis määrab EAS-i tegevuse. Jagatakse riigi ja Euroopa Liidu raha. Magus teema.
Kolk ei eita poliitilist mõjutamist, kuid samas ei taha ta seda ka üle tähtsustada: ?Kui jagad 1,5 miljardit krooni, siis ikka tahetakse sinuga rääkida.? Ta räägib pikalt ekspertidest, divisjoni juhtidest ? kogu keerukast masinavärgist, mis kõik tehtud selleks, et iseseisvust säilitada. Põhiline otsustamine toimub divisjonides ja sinna poliitilised käed ei jõua. Või täpsemalt ? eriti ei jõua. Raju räägib, et nõukogu ise jaotab väga vähe. Kui küsida, kas läheb siis raha ka poliitiliselt, ütleb Raju: ?Natuke ikka läheb, aga see protsent on väga tühine.?
Aga EAS-i enda või selle nõukoguga seotud inimesed? Kolk muutub veidi ettevaatlikuks, kuid ütleb, et nad on aastate jooksul jaganud tuhandeid toetusi, kindlasti on nende hulgas ka selliseid. Aga jälle ? ei maksa üle tähtsustada. Ta toob võrdluse pankadega, ei tea, kas Hanschmidti ja Tallinki saaga päevakajalisuse tõttu, ja ütleb: ?Korruptsiooni leiab igalt poolt. Meie ülesanne on see muuta nii minimaalseks kui võimalik.? Ja tundub, et see on neil ka õnnestunud. Rajule meenub ainult üks juhtum, mille puhul võiks spekuleerida ? endise nõukogu liikme Koit Uusi firmale jagatud 15,6 miljonit.
Sihtasutuse juht Alar Kolk filosofeerib sellel teemal natuke. Ta ütleb, et enamasti pole mõtet otsida kahtlasi tehinguid, vaid asi on lihtsalt selles, et süsteemi tundvad inimesed oskavad paremini küsida. Nad oskavad teha taotlusi, saavad aru, kuidas otsustamine toimub. See on nende edumaa.
EAS läheb muutmisele
?? Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhid tunnistavad ka ise, et süsteem on liiga keeruline. Olev Raju mainib kolme suunda, kuidas sihtasutus peaks muutuma.
?? Esiteks ? vähem bürokraatiat. Teiseks ? asutus ise peab muutuma lihtsamaks. Ja kolmandaks ? eurorahade jagamisele tuleks luua ehk isegi hoopis eraldi struktuurid. Lihtne see pole, sest enamiku EAS-i rahadest moodustabki euroraha ja selle osakaal üha suureneb. Ning kes maksab, see tellib ka muusika.
?? Eesmärgid on küll õilsad. Vähem korruptsiooni ja võrdseid tingimusi. Tulemus on aga see, et rahataotleja peab ennast läbi kaevama telliskivipaksusest dokumendilasust ja ülikeerukast otsustamisahelast. EAS ise on sellega kohanenud suurepäraselt. Eurorahad on üks teema, kus nemad on kindlasti Eesti meistrid. Alar Kolgi (pildil) hääles on teatud uhkusenoot, kui ta mainib, et nemad on ainukesed, kes toovad ära viimase kui penni, mida Euroopas jagatakse.
?? Sel aastal näiteks on nad koju toonud juba ka järgmise aasta rahasid. Selles osas tunnustab ka Raju sihtasutuse tööd.
