„Me tahame, et jätkuks universaalse postiteenuse osutamine avatud turu tingimustes,” ütles Parts ministeeriumi avalike suhete osakonna vahendusel. „Samuti peame me tagama kvaliteetse postiteenuse ning selle kasutajate kaitse.”

Ministri sõnul sätestatakse universaalse postiteenuse rahastamise mehhanism, et vajaduse korral hüvitada teenindajale ebaõiglaselt koormavaid kulusid viisil, mis moonutaks siseturgu vähem kui ainuõiguse säilitamine.

Universaalne postiteenus (UTP) on avalik teenus, mille eesmärk on kõigile postiteenuste kättesaadavuse tagamine võrdsetel tingimustel. UPT-le on kehtestatud kindlad kvaliteedinõuded, mida järgides tuleb kiri või postipakk toimetada sihtkohta mõistliku ja taskukohase tasu eest ning selle võimaluse peab riik kõigile inimestele tagama võrdsetel tingimustel, sõltumata tema elukohast.

Viimase aja suundumuse kohaselt on UPT-st kujunemas eelkõige eraisikute ja väikeklientide teenus, sest suurkliendid eelistavad osta tervikteenust (näiteks koos pakendamisega), mis eeldab paindlikku hinna ja kvaliteedisüsteemi kujundust.

Samas tagab suurklientide olemasolu võrgu maksimaalse ära kasutamise. Ka uued postiturule tulijad on eelkõige orienteeritud suurklientidele, sest see võimaldab teenuse osutamise kulusid madalal hoida. Seega ei ole otsest vajadust UPT kui üldistes huvides osutatava teenuse nõuete laiendamiseks suurtes kogustes edastatavatele postisaadetistele või kataloogikaubandusele, vaid seda osa reguleeriks turg.

Postiseaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse ka Eesti õigusruumi üle eurodirektiiv, millega tahetakse kõikidele kasutajatele Euroopa Liidu liikmesriikides tagada postiteenuste ühesugune tase ja kehtestada ühtlustatud põhimõtted postiteenuste reguleerimiseks avatud turu keskkonnas.

Tarbija seisukohast on oluline veel ka postiteenuse eest nn taskukohase tasu kehtestamine. Kuna universaalne postiteenus peab olema kättesaadav ka madala ostujõuga inimestele, võib ministri määratud taskukohane hind jääda tasemele, mis ei taga postiettevõtjale kasumit ega ka kulude katmist. Seepärast maksab riik vahe kinni, kasutades selleks rohkem kui 1 miljoni kroonise käibega postiteenuste ettevõtetelt saadavaid makseid.

Kehtiva postiseaduse järgi lõppeb 2008. aasta 31. detsembril universaalse postiteenuse osutaja ainuõigus kuni 50 grammi kaaluva kirja riigisiseseks edastamiseks.

Seega juba 1. jaanuarist 2009. a on kõigil soovijatel võimalik edastada erinevaid postisaadetisi ilma kaalu või tasu piiranguteta.