Uus risk vee-ettevõtete kohal

 (2)

Pumbajaam. Foto on illustratiivne
Pumbajaam. Foto on illustratiivneFoto: Ilmar Saabas

Riigikohus otsustas, et pärast 1. aprilli 1999 rajatud tehnovõrgud ning pumba- ja alajaamad kuuluvad maaomanikele, kui nende kasutamiseks puudub notariaalne kokkulepe, kirjutab advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legali vandeadvokaat Imbi Jürgen Äripäevas.

Käesoleva aasta 11. oktoobri valguses on ilmselt paljud vee- ja võrguettevõtjad sunnitud ümber hindama oma arusaama tehnorajatiste õiguslikust staatusest.

Ühe Tallinnas asuva pumpla omandiõiguse üle peetud vaidluses tehtud otsus mõjutab kõiki Eesti vee-, elektri-, gaasi-, side- ja soojusvõrguettevõtjaid.

Samuti tasub seda otsust tähele panna kinnisvaraarendajatel ning maaomanikel, kelle kinnistutel võrguettevõtjate torustikud, liinid ja muud tehnorajatised paiknevad.

Siiani on küllaltki levinud ekslik arusaam, et vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasi-, side- ja soojusvõrgud ning nende juurde kuuluvad rajatised nagu näiteks pumplad, alajaamad jms on iseseisvad objektid, mida on võimalik osta, müüa ja omada eraldi sellest maatükist, millel nad asuvad.

Loe pikemalt Äripäevast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare