Eesti poliitikud on suutnud ettevõtjatele selgeks teha, et Moskvas kaubamahtude taastamise nimel „koogutamas” ei käida. Transiidiettevõtjad aga üritasid eelmisel aastal korduvalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) veenda, et riik saadaks Kasahstani majandusvaldkonna välisesindaja. Kesk-Aasia riik on osa nn uue siiditee koridorist, mille kaudu jõuab praegu Euroopasse iga kuu ligi sada kaubarongi ja kogused pidevalt suurenevad.

Sellest tubli osa läbib juba ammu nii Lätit kui ka Soomet, kes on üliaktiivselt ja nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasemel kaubamahtude nimel tööd teinud. Transiidiinimeste arvates võiks ka Eesti sellest tüki saada. Näiteks saaks Hiinast tulevat konteinerkaupa siinsetest sadamatest laevadega Euroopasse saata või Kasahstani enda vedellasti, teravilja või metalli liigutada. Selliste tehingute saamiseks on aga esindaja kohalolek ja pikaajaliste kontaktide loomine möödapääsmatu ja kohustuslik kultuuriruumi osa. Eesti on küll naabritega võrreldes juba hiljaks jäänud, aga võib-olla mitte veel lootusetult.