„On tõsine oht, et oleme hädas, sest aktsiisilaekumised ei ole sellisel tasemel nagu me lootsime,“ lausus Uusküla konverentsil "Alkoholipoliitika piiriülesed aspektid alkoholikahjude vähendamisel".

Kaheksa kuu kokkuvõttes on aktsiisilaekumine eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 1% ehk 2,3 miljoni euro võrra, Lätis seevastu on aktsiisilaekumine kasvanud 15% ning riigikassasse seal lisandunud mullusega võrreldes 16,7 miljonit eurot.

Seda olukorras, kus Eesti tõstis aktsiisimäärasid kuni 70% lahjale alkoholile ning 10% kangele alkoholile.

Olukord on Uusküla sõnul sarnane sellele, kui liitusime Euroopa Liiduga, aga meie olime siis Läti olukorras ehk piirikaubandusest võitjad. Meile oli see toona aktsiisilaekumistes positiivne, kui saime 2004. aastal lisatulu eelarvesse ilma midagi tegemata. Aktsiisilaekumised kasvasid toona aasta varasemaga võrreldes 31%.

Uuskülas sõnul tugineb EL neljal vabadusel, millist põhiline on kaupade vaba liikumine.

Samas liikmesriigid püüavad rakendad enda sotsiaalseid põhimõtteid, näiteks piirata alkoholitarbimist erinevate vahenditega. „Selle peamise vabaduse ja õiguse ning liikmesriikide erinevate poliitikate vahel on konflikt, vastuolu. Peaks olema suurem tasakaal,“ lausus ta.

Kuna kaupade vaba liikumine on oluline, siis võime öelda, et meil on ka viies vabadus ehk õigus juua. See tähendab, et kui eraisik soovib alkoholi osta ja tarbida, siis on tal selleks piiramatud võimalused ja õigused,“ lausus Uusküla.