Uvicu lihatööstus hakkab Venemaale pelmeene müüma
Kui arvatakse, et puid metsa ja samovare Tuulasse ei tasuvat viia, siis selgub, et heade Eestis toodetud „Hiina pelmeenidega” saab pelmeenikuningriigis Venemaal äri teha küll.
Uvic kavatseb napsata ühe protsendi Venemaa 60 000-tonnise kuumahuga pelmeeniturust. „Venemaal toodetakse pelmeene mägede kaupa, kuid meie eelis nende ees seisneb selles, et me paneme oma pelmeenidesse liha sisse,” ütles Uvicu juhatuse esimees Alexander Musarov.
Jüris 10 000-ruutmeetrisel tootmispinnal Balti riikide suurima pelmeenitootja rolli kandev Uvic saatis augusti lõpus Moskvasse oma kauba tutvustamiseks 20 tonni pelmeene. Nüüd seisab ees lepingute sõlmimine selliste hiigelkettidega nagu X5 Retail, Perekrestok, kuid ka Prisma kaupluseketiga Peterburis.
„Meile Eestis toodetud pelmeenid meeldisid, lepingu sõlmimine seisab ees,” rääkis Peterburi Prismade kaubandusdirektor Marita Koskinen. „Uvicul on võimalus siin läbi lüüa hea kvaliteedi ja pakendiga.”
Läbipääsuloa annab sült
Musarov peab oma toodangu Peterburi Prisma lettidele tõstmiseks läbi viima tavaostjatele suunatud degusteerimised ettevõtte kaheksas kaupluses ning alustama ka reklaamikampaaniat.
Uvicu lihatooted peavad muutuma venelaste ostukorvides igapäevaseks juba 2012. aasta alguses. Ettevõte soovib algatuseks eksportida Moskvasse ja Peterburi 300 tonni pelmeene kuus, ning et see laadung kohale jõuaks, hakkab üle piiri ülepäeviti veerema üks suur külmutusauto.
Lisaks pelmeenidele pannakse koormasse vorste ja sülti – kokku viiendiku jagu laadungi mahust. Kuu aega tagasi Jüris käivitatud vorstiliin laiendas ettevõtte sortimenti toodetega, mida varem valmistati Lätis, nüüdseks suletud Uvicu Daugavpilsi tehases.
„Süldist saab Vene piiril meie pelmeenikoormale omalaadne propusk – läbipääsuluba,” selgitas Musarov. „Sült kuulub kiiresti riknevate toiduainete hulka, mis tuleb eelisjärjekorras läbi lasta.”
Uvic kavatseb Venemaale eksporditava toodangu mahtu piirata 600 tonniga kuus, ehkki ettevõtte tootmismahud võimaldaksid rohkemat. Pelmeenivabrik valmistab praegu üle 400 tonni kuus, kuid tootmisvõimsus lubaks kas või üleöö tõsta mahtu 1200 tonnini. Tagasihoidmise põhjus seisneb riskide hajutamises, sest Venemaal valitsevate äritavade tõttu võib Musarovi väitel ka pikaaegne ja suurtes kogustes kaupa telliv partner järsku pankrotti minna ja tarnija pika ninaga jätta.
„Selleks, et suurendada eksporti Venemaale, peame samaaegselt suurendama müüki Euroopas, mis on meile esmatähtis turg,” lausus Musarov. „Praegu peame läbirääkimisi ühe Poola turu suure tegijaga, mille tagajärjel võime meie omandada osaluse Poola ettevõttes või poolakad hoopis Uvicus. See võimaldaks meil Poolas senisest palju rohke müüa.”
Uvicule kuulub 75 protsenti Eesti pelmeeniturust, Leedus ja Lätis kummaski veerand turumahust. Suur väljavaade äri arendamiseks asub Saksamaal, kus ligi 3,5 miljoni inimesega venelaste kogukond igatseb heade pelmeenide järele.
Eksootilistest partneritest tõuseb esile Kasahstan, kuhu valmistutakse tootma hobuselihast pelmeene.
Tootjad pingutavad ekspordi nimel
Juustu, piimapulbrit ja võid tootva E-Piima mullusest käibest kolmandiku, ligi 16 miljonit eurot, andis esmakordselt eksport Venemaale. Juustu müümiseks Venemaal asutas E-Piim Peterburis tütarettevõtte E-Piim SPB.
Piimatööstusettevõtte Tere eksport ületas mullu septembris esimest korda ettevõtte ajaloos siseturu müügi, moodustades kogumüügist üle poole. Tere eksportis eelmisel aastal ligi 64 miljoni euro eest piimatooteid, kokku üle 30 nimetuse. Oliver Kruudaga seotud Tere peab Venemaa ekspordisuunda nii oluliseks, et ühines tänavu idanaabri piimatootjate ühendusega Sojuzmoloko.
Vene turg avanes Eesti toiduainetele Euroopa Liiduga ühinemisel, kuid eksport sai uue hoo, kui ulatuslik põud eelmisel aastal kasvatas Venemaal nõudlust toiduainete järele.
