„Viimase aasta poliitilised otsused ja arutelud on olnud toidusektori jaoks suureks katsumuseks,“ tõdes toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tänases toiduliidu aastakonverentsi avakõnes.

Alkoholiaktsiisi kiire tõus, suhkrumaksu kehtestamise eelnõu ja täiendav pakendite maksustamise idee on vaid üksikud näited, kus tööstused on tundnud, et neid on kaasatud vaid kaasamise enda pärast, jättes arvestamata faktipõhiste argumentidega ning keskendudes poliitilisele kasulõikamisele. „Isegi praegu, mil sektori prognoosid on näiteks alkoholiaktsiisi puhul tõeks osutunud, ei taheta seda tunnistada ja ministeeriumide vahel käib vaid üksteise süüdistamine. Igale poliitilisele otsusele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs vältimaks tänaseks kujunenud olukorda,“ rõhutas Potisepp.

Konverentsi pealkiri on „Meie toidulaud 25 aasta pärast“. „Tänavu tähistab Eesti Vabariik 100. aastapäeva ning toiduliit saab sügisel 25-aastaseks. Sellega seoses tundus kohane vaadata ettepoole ning arutleda, kas aastal 2043 on meil kodumaist toidutootmist? Toiduliidu liikmed tasuvad 97% sektori käibemaksust, mis laekub riigieelarvesse. Ootame, et toiduainetööstuse seisukohtade ning argumentidega arvestataks enam, tagamaks sektori elujõulisuse ka aastal 2043,“ ütle Potisepp.

„Samas on mul väga suur rõõm, et toiduliidu eestvedamisel tehtud tööd on hakatud märkama ja tunnustama kõige kõrgemal tasemel,“ rõhutas Potisepp avakõnes. Tänavu pälvisid presidendi teenetemärgi lisaks Sirje Potisepale toiduliidu juhtkogu esimees ja Salvesti omanik Veljo Ipits ning toiduliidu juhtkogu liige ja Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine. Lisaks pälvis maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi Värska Vesi juhatuse esimees Urmas Jõgeva ning pikaajaline toidusektori eestvedaja ja endine toiduliidu volikogu juht Enn Kunila pälvis elutööpreemia Ernst & Young Eesti Aasta Ettevõtja galal.

Veljo Ipits ütles, et hektiline maksupoliitika ei tohi muutuda normiks

„Toidutööstussektori arenguks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja tugevat koostööd nii omavahel, koostööd tarbijaga, kaubandusega, aga ka poliitikutega,“ ütles toiduliidu juhtkogu esimees Veljo Ipits tänasel liidu aastakonverentsil „Meie toidulaud 25 aasta pärast“.

Ipitsa sõnul on Toiduliit sõnastanud üheksa olulist seisukohta, mis määravad, milline on omamaise toidutootmise tulevik.

1. On vaja pidevat pidevat dialoogi toiduainetööstuse ja valitsuse vahel, kus austatakse üksteise seisukohti ning arvestatakse argumentidega. Toidutööstused soovivad, et täiendavate keeldude ja käskude asemel saaks valitsus usaldada tööstusi ise astuma samme, mis toetavad ühiseid eesmärke rahva tervise osas.

2. On oluline, et viimase aja üha hektilisem maksupoliitika ei muutu normiks. Toidutööstuse jaoks on prioriteet, et maksud, mis enamikel juhtudel kanduvad edasi tarbijateni, põhineksid analüüsidel, oleksid stabiilsed ja etteaimatavad ning soodustaksid ka ausat konkurentsi.

3. Tööjõuprobleemi lahendamiseks on vajalik viia ellu tööjõupoliitikat, mis julgustab noori, tööturult eemal olnud inimesi, kiiremini tööturule naasma. Lisaks on hädavajalik otsustavalt liikuda edasi võõrtööjõu küsimusega.

4. Eesti majanduse arengu seisukohalt on eksport määrava tähtsusega. Ekspordi edendamise eelduseks on terviklikuma poliitika edendamine, mis põhineb põhjalikel konkurentsianalüüsidel.

5. Teadlaste ja ettevõtjate koostöö tõhustamine on ülioluline, et tuua turule kõrgema lisaväärtusega tooteid. Maailma majandusfoorumi indeksis on Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö poolest alles neljandas kümnes.

6. Toidutöötuste automatiseerimine ja digitaliseerimine on vajalik nii innovatsiooni arenguks kui ka töökäte vähesuse leevendamiseks.

7. Toidutööstustuste ja kaubanduse vahelised head suhted on üliolulised tagamaks meie toidulaua kodumaisuse ka tulevikus.

8. Riigi nullbürokraatia projekti realiseerumine. Senistest kogemustest tuleks teha omad järeldused ja viia nullbürokraatia printsiibid ka riigiametnike tasandile.

9. Nõuded toiduohutusele peaksid laienema kõigile ettevõtjatele olenemata suurusest ja iga ettevõte, nii suur kui väike, peaks olema uhke tasutud maksude üle.

Rasmus Kattai: See aasta on ettevõtetele kuldaeg

„See aasta on nii teenuste kui toodete pakkujatele hea aasta, sest majapidamiste jooksev sissetuleku kasv on tänavu enneolematult suur – 9%,“ ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai täna toiduliidu aastakonverentsil.

„Järgmised kaks aastat toovad kaasa oluliselt väiksema tulude kasvu ettevõtetele – inflatsioon ja reaalne ostujõud on raugemas,“ tõdes Kattai. „Me oleme tänasel päeval enneolematult heas seisus ja peaksime valmistuma natuke aeglasemaks turgude kasvuks. See ei tähenda, et kasv saaks otsa, kuid vaikne kasvu raugemine on paratamatu.“

Kattai rääkis, et seni on ebakindlus nii välis- kui siseturul hoidnud tagasi ettevõtete investeeringuid ning selle asemel on suurendatud tööjõu osakaalu. Olukorras, kus ei tea, kas investeering tasub end ära, on selline valik olnud arusaadav. „Investeeringute koondpilt oli 2013-2016 kehvavõitu. Võimekus tootmismahtu kiiresti suurendada oli pärsitud. Eelmisel aastal hakkas investeeringute maht küll suurenema, kuid on jäänud siiski alla Euroopa Liidu keskmisele. Kuni meie investeeringute maht oluliselt ei kasva ei jõua me ka majandusarengus lähemale Euroopa Liidu keskmisele,“ lisas Kattai.

Kuna tööjõuturg on end ammendunud ja täitmata töökohtade arv on tõusuteel, siis on ettevõtted sunnitud investeeringuid masinatesse suurendama. „Oleme töötlevas tööstuses seni arenenud tänu tööjõu kaasatusele. Tööjõukulud moodustavad väga suure osa töötleva tööstuse lisandväärtusest ja tööturul toimuv puudutab Eesti tootjat aina rohkem. Mida madalam on tööjõukulude osakaal, seda lihtsamini elatakse üle ka pinged tööjõuturul.“

Toidu- ja joogitööstuses on tööjõukulud kasvanud aeglasemalt kui teistes töötleva tööstuse harudes. „Ma ei tea küll, kuidas seda tõlgendada, aga on oht, et kui ei suudeta palganõudmistele vastu tulla, siis need inimesed liiguvad kuhugi mujale. Toidu- ja joogitööstuses hõivatatute osakaal töötlevast tööstusest on olnud stabiilselt 14% juures. Samas, kui vaadata hõivatute osakaalu kõikidel tegevusaladel, siis on töötleva tööstuse suund allapoole ja töötlev tööstus on kaotanud töötajaid ülejäänud majandusharudele. Samas on see nähtus, mis on kirjeldanud aastakümneid töötleva tööstuse käekäiku Euroopa Liidus: mida kallimaks muutub tootmine, seda väiksemaks tööjõu osakaal,“ rääkis Kattai.

Konverentsi ajakava:

10.00 Sissejuhatus, Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp

10.05 Toiduliidu volikogu esimehe Veljo Ipitsa pöördumine

I sessioon: TOIDUAINETÖÖSTUS JA MAJANDUSKESKKOND, moderaator Sirje Potisepp

10.15 Maailma ja Eesti majanduse (lähi)tulevik, Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai

11.00 Uus toit meie toidulaual (putukasaia turuletoomise case study), Fazer Grupi arendus- ja innovatsioonitegevuste juht Päivi Juolahti

11.30 Toidupoliitika tulevikusuunad, maaeluminister Tarmo Tamm

12.00 Lõuna, fuajees toodete degusteerimised

12.50 "Eesti Parim Toiduaine 2018" ja EV100 eritoote väljakuulutamine, võitjate autasustamine; tseremoonial osalevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja maaeluminister Tarmo Tamm

II sessioon: TOIDUAINETÖÖSTUS JA MÕJUTEGURID, moderaator Katre Kõvask

14.00 Toiduainetööstuse tööjõu ja oskuste prognoos OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse rakendusuuringus, uuringujuht Karin Jõers-Türn ja vanemanalüütik Siim Krusell

14.30 Mis on tööandjabränding?, tööandja turundus- ja värbamisagentuur Brandem tegevjuht Marie Evart

15.00 Tervislik paus, toodete degusteerimine

15.30 Toodete reformuleerimisest suhkru ja soola näidetel, AS Santa Maria juhatuse esimees Rainer Tammet ja AS Orkla Eesti turundusdirektor Anne Tääkre

16.00 Diskussioonivoor: Kuidas tagada Eesti toidu jätkusuutlikkus aastaks 2043?
Osalejad: Olle Horm (Atria Eesti AS), Ülo Kivine (Saaremaa Piimatööstus AS), Pille Pokk (Sangaste Linnas AS), Illar Lemetti (Maaeluministeeriumi kantsler), moderaator Katre Kõvask

16.50 Lõppsõna ja kokkuvõte