Rakenduse aluseks olevaid liiklusõnnetuste toimumiskohtade andmeid koguvad kõik Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad ning tegemist on maailmas ainulaadse omataolise toimiva süsteemiga, teatas fond.

Juba aastast 2008 koguvad Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad liiklusõnnetuste toimumiskohtade infot, tuginedes geograafiliste koordinaatidele. Nüüdsest on andmed kaardirakenduse kujul kõigile huvilistele ka kättesaadav.

Kaardirakendus on mõeldud eelkõige kõigile inimestele ja organisatsioonidele, kes soovivad teada, millised on liiklusohtlikud paigad Eestis ja millised õnnetused seal toimuvad, eesmärgiga kasutada seda ära tänase olukorra parandamiseks. Liiklusohutusega tegelevatele ametkondadele on liiklusõnnetuste asukohaandmed kättesaadavad olnud juba mõnda aega ning praeguseks on infot kasutatud nii teede projekteerimise, liiklusjärelevalve kui ka muude liiklusohutusega seotud tegevuste tarbeks.

“Erinevate riikide liiklusohutuseksperdid viitavad sageli, et varakahjuga liiklusõnnetuste kohta info saamine on praktiliselt võimatu, rääkimata siis liiklusõnnetuste toimumiskohtade andmetest, mida analüüsitaval kujul isegi ei koguta. Eestis sellist muret enam ei ole” selgitas Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits.

“Andmete kogumine on toiminud juba mitu aastat. Selle eest soovime tänada kõiki süsteemiga liitunud kindlustusandjaid ja eelkõige nende kahjukäsitlustöötajaid, kes hoolimata suurest töökoormusest andmeid sisestavad,” lisas Ernits.

Kaardirakenduses kuvatavad asukohaandmed pärinevad liikluskindlustuse registrist ning tegemist on maailmas ainsa omalaadse toimiva süsteemiga. Kui inimvigastatutega liiklusõnnetuste toimumiskohti kaardistatakse paljudes riikides üsna täpselt, siis teadaolevalt on Eesti ainuke riik, kus sellist infot ka varakahjuga liiklusõnnetuste kohta süsteemselt ja üleriigiliselt kogutakse.

Nende andmete peamine väärtus seisneb selles, et liiklusõnnetuste koondumiskohtade leidmiseks ei pea ootama kuni keegi viga saab. Samuti on varakahjuga liiklusõnnetuste arv oluliselt suurem kui vigastatutega liiklusõnnetuste arv (2011 aastal olid need numbrid 28464 vs 1491 ) ning see annab olukorrast statistiliselt usaldusväärsema pildi.