Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm rääkis intervjuus Ärilehele, et lähiriikides on rakendatud Eestiga üsna sarnast praktikat.

Näiteks Rootsis peab müüja alustuseks kõigi sissetoodavate sõidukite dokumendid esitama ja pärast dokumentidega tutvumist öeldakse talle, millal peab tulema autot ette näitama. Ka seal on nendeks toiminguteks lubatud aeg 30 päeva.

Suurbritannias tuleb esmalt dokumendid saata maksuametisse ja kui sealt positiivne vastus olemas, saab pöörduda autoregistri poole.

Soomes arvete osas eraldi menetlust ei ole, aga jälgitakse väga rangelt sissetoodavate autode heitnorme ja tüübikinnitust. Nad ei aktsepteeri teiste riikide siseriiklikke norme ja teevad ise autode ekspertiisi ja testid. Auto arvele saamise aeg on kuni kolm nädalat.

Lätis ja Leedus saab kohe auto arvele, kui dokumentides kahtlust ei ole ja tüübikinnitus on tunnustatud. Aga võib ka paar nädalat aega minna.

„Seega dokumentide osas oleme Rootsi ja Suurbritanniaga sarnased, tehno ja tüübikinnituse poolest on aga kõik need riigid sarnased,“ märkis Helm.
„Selge on see, et ega ühelgi osapoolel lihtne ei ole, aga lähiriikide kogemused näitavad, et just selline variant töötab,“ lisas ta.

See, et mõned automüüjad asjaga rahul pole, Helmi ja MTA-t ei heiduta.

„Autosektoris me ei saa siidikinnastes toimetada. Nii Inglismaa kui ka Rootsi maadlesid samade probleemidega, ei saa ka Eestis see asi päris valutult minna – midagi pole teha. Aga tulemuste üle võib uhkust tunda küll. Näiteks Kadaka piirkonnas on mitmed automüüjad oma tegevuse lõpetanud. Puudust pole neist mõtet tunda, sest maksulaekumine neilt oli olematu. Teisi jälgime ja kontrollime edasi. Seda džinni me enam pudelisse tagasi ei topi,“ kinnitas Helm.