VAATA, kui kiiresti peavad teehooldajad hakkama libedust tõrjuma
Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe selgitab Ärilehele, mil moel ja kui kiiresti peavad teehooldajad reageerima talvisele libedusele ja ootamatutele ilmamuutustele.
Riigimaanteed liigitatakse põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedeks. Tulenevalt liiklussagedusest ja tee iseloomust määratakse talvine seisunditase ehk millise tee seisundi peab stabiilsetel ilmaoludes tagama ning kui palju on aega nõutud seisukorra taastamiseks pärast lumesaju ja tuisu lõppu ning pärast libeduse teket.
"Samuti on ära määratud lumekihi kriitiline paksus, mida üldjuhul ei tohi ületada. Siinkohal ei pääse viitamast "Tee seisundinõuete" määrusele. Eesti riigimaanteedel kasutatakse kolme seisunditaset, millest kaks kõrgemat ehk seisunditasemed 2 ja 3 (aasta keskmise liiklussagedusega üle 1000 auto ööpäevas) on regulaarse libedustõrje tegemise all," rõhutab Hallimäe.
Libedusetõrjega alustatakse enne selle teket
Hoolde tegemise regulaarsus sõltub ilmastikust. Stabiilsetes talvistes oludes, kui valitsevad plusskraadid või ka püsivate madalate temperatuuride ja sademetega ilmade puhul ei pruugi olla vajadust teha ei lume- ega libedusetõrjet.
"Ilmaolude muutumisel on olukord teine ja kloriidide puistamisega alustatakse juba enne libeduse teket. Eelnevalt nimetatud tee seisukorra taastamiseks ettenähtud aega nimetatakse hooldustsükli aegadeks. Selle pikkus sõltub jällegi tasemest ja on erinev. Näiteks kolmandal ehk kõige kõrgemal tasemel on aega 4 tundi libeduse tõrjumiseks. See tähendab, et nimetatud hooldustsükli aja jooksul peab hooldaja tagama, et tee seisund vastaks nõuetele," selgitab maanteeameti esindaja.
Kui palju, mitu millimeetrit peab olema lund, jäidet, lörtsi sadanud, et maanteid üldse puhastama, hooldama sõidetakse?
"Sõidetakse välja siis, kui tee seisund ei vasta nõuetele või ennetavalt võimaliku libeduse tekkimise vältimiseks. Tagatud peab olema haardetegur, lumekihi kriitilist paksus sõidujälgede vahel ei tohi ületada. Seisunditasemel 3 on koheva lumekihi kriitiliseks paksuseks 4cm ning märja lume ja lörtsi paksuseks 2 cm," toob Hallimäe näite.
Toogem siinkohal ära ka seisunditasemete 1,2 ja 3 kirjeldused:
Riigimaanteedel rakendatakse kolme seisunditaset.
Kõige kõrgemal ehk seisunditasemel "3" on 16 500 riigimaantee kilomeetrist 2100 km. Need on riigi põhimaanteed Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu jne ja suurema liiklusega tugi- ning üksikud kõrvalmaanteed.
Enamalt jaolt on nende teede pind talvel stabiilsetes ilmaoludes lume- ja jäävaba. Kui sajab lund, tuiskab või sajab jäidet, on teehooldajale antud hooldustsükli aeg, mille jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu või libeduse teket tee nõutud seisundisse viia.
Seisunditaset "2" rakendatakse 3600 kilomeetril. Sellel seisunditasemel tehakse küll regulaarset libedustõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Sellel seisunditasemel hoitakse enamuses tugimaanteid ning osa suure liiklusega kõrvalmaanteid.
Seisunditasemel "1" teid on 10 800 km, ehk valdav enamus, millel piirdub talihooldus tavaoludes vaid lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse vaid ohtlikes kohtades.
