"Illegaalne turg ei kao päriselt kuhugi. Kõik maksutõusud aitavad sellele kaasa, et meil on ikka, mida uurida," kommenteeris instituudi direktor Marje Josing olukorda.

Salaalkoholi ostis Eestis mullu umbes 3 protsenti alkoholi tarbijatest. Salaalkoholi ostetakse peamiselt müüja kodust või tänavalt käest kätte. Samuti ka turult või kauplustest ning marginaalsel määral ka baaridest.

Salaalkoholi uuringu põhjal selgus, et alkohoolseid jooke tarbis 2014. aastal üldse 79 protsenti vastajatest ja neist 3 protsenti oli aasta jooksul ostnud ka salaalkoholi. Eelnenud aastaga võrreldes on illegaalse alkoholi tarbijate osakaal vähenenud 1 protsendipunkti võrra.

Salaalkoholi osteti peamiselt odavama hinna tõttu – madala hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin 30 protsenti odavam.

Eesti lonjunktuuriinstituudi arvutuste alusel tarbiti 2014. aastal ühtekokku 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi, mis moodustas Eesti elanike tarbitud viinast 17-21 protsenti. Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 11,8 miljonit eurot.

Salasigarette ostis mullu 19 protsenti suitsetajatest, neist pidevalt ostis salasigarette 3 protsenti. Ostukohad on samad, mis salaalkoholi puhul.

Arvestuslik maksutulukaotus salasigarettidest oli mullu  58,5 miljonit eurot ehk umbes 5 korda suurem kui illegaalsel alkoholiturul. Nii illegaalsete sigarettide kui ka alkoholi osakaal oli Eesti siseturul mullu ligikaudu 20 protsenti.

Kokkuvõtvalt oli Josingu sõnum riigile, et seadusemuudatusi tehes tuleb ette mõelda, kuidas ettevõtjad ja elanikud muudatustele reageerivad.