CAFi tehas on maailmas omasuguste ettevõtete seas suuruselt neljandal kohal ja otse loomulikult on nende jäikus tootmistehnoloogiate kaitsmisel mõistetav.

Kuna samal ajal toodetakse CAFis mitmeid erinevaid ronge, kiirronge, metrooronge, tramme, signaal-ja kontrollseadmeid ja videvalvesüsteeme ning kliendidki on erinevad, saab Ärileht võimaluse pildistada-filmida vaid neid tramme, mida Tallinna jaoks ehitatakse.

Uue CAF URBOS trammi pikkus saab olema 31 meetrit ja laius 2,3 m. Tühimass on 48 tonni - kaks korda raskem kui praegustel trammidel. Nii et papist ja plastikust masinaga kindlasti tegemist pole.
Istekohti on 80, püsti mahub seisma 186 inimest.

Trammi maksimaalne kiirus on 70 km/h, mootorite koguvõimsus 560 kW. Trammil on kümmekond videokaamerat, mis salvestavad kõik trammis ja selle ümber toimuva. Värvikiht, mille uued trammid peale saavad, on väidetavalt ka graffiti-kindel.

Lisaks on trammis konditsioneer kuumadeks suvepäevadels, hulganisti infoekraane, uksed avanevad nupust nagu ka uutel rongidel, on olemas stop-nupud peatusteks, invakäru tõstuk ja palju muud.

Üks omapärane fakt on see, et ühes trammis on 24,8 km kaableid, mis lisaks elektri juhtimisele ühendavad ja peavad töös hoidma kõiki lisavidinaid.

Trammid tuuakse Eestisse laevaga, kus nad kahes jupis treilerile tõstetakse ja Hispaania spetsialistide poolt Tallinna depoos uuesti kokku pannakse. Kõik käib range kvaliteedikontrolli all. Esimene tramm läbib mitmekuise testimisperioodi, kus see erinevates testolukordades proovile pannakse.

Tallinna tramm läbib nädalas ca 1000 km ja lihtsalt peab olema vastupidav, aga valmis ollakse kõigeks ja seepärast tulebki testida,“ selgitas Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimehe nõunik Kristjan Kaunissaare.

Delfi/EPL/Ärilehe reisi Hispaaniasse tegi võimaliks Tallinna Linnatranspordi AS ja CAF tehas Hispaanias.

Hea teada

Tallinna 3. ja 4 trammiliini uuendamise projekti kogumaksumus on 91 miljonit eurot. Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud lepinguga saastekvootide eest ostetavad trammid moodustavad sellest 53,4 miljonit eurot. Keskkonnaministeerium toetab Tallinna trammiliikluse kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest läbi sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 18,9 miljoni euroga. TLT ja Tallinna linn finantseerivad uute trammide liinile toomist 2013-2015 jooksul vähemalt 14 miljoni euro ulatuses.