Viimases Pealtnägija saates oli põhjalik ülevaade, kes on suurimad maaomanikud Eesti riigis. Kuna eeter ei ole kummist, jäi saatest välja palju põnevat ja mõtlemapanevat:

- Eestimaal on paarkümmend omanike gruppi, kes omavad üle 10 tuhande hektari maad ja metsa. Enamus tegeleb maa kokkuostuga süsteemselt mingi äriplaaniga.

- Maade koondumine teatud kätesse algas pärast massilist tagastamist. Tuhanded eestimaalased, kes said tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa, müüsid selle maha, paljud juba 90ndatel. Need maad käisid käest kätte, paljud olid ka vahepeal tankistide nimel, aga lõpuks jõudis enamus sellest nn 10 tuhande klubi kätte.

- Tihti on näha, et aktiivsed maaärimehed olid või on seotud kohaliku vallavolikogu ja –valitsusega. Võimule lähedal olles on ka ligipääs infole, tänu millele sai teha häid tehinguid. Näiteks erastati soodsatel tingimustel maad, mis edasi müüdi. Pea igas vallas torkab keegi silma suuremate tehingutega.

- Suurimad eramaaomanikud Eestis on tänaseks läbi fondide tegelikult skandinaavia pensionärid ja puidukontsernid, kusjuures positsioonid võeti mõnel juhul väga kiiresti. Näiteks välismaa taustaga eramaaomanikest suurim, Torantor Eesti OÜ alustas süsteemset kokkuostu sisuliselt alles 2014 lõpus. Sama tempoga jätkates, saab Tornatorist kümne aastaga 100 tuhande hektari Eestimaa omanik.

- Sama moodi kuulub suurim erakätes tükk väikesel Vormsi saarel välismaa kapitalistidele. 305 hektarit Vormsist kuulub Karusambla OÜ-le, kelle taga on välisinvestoritele kuuluv Dasos kapital.

- Seadused küll justkui piiravad suurejoonelist maa kokkuostu välismaalaste poolt, kuid see ei tööta. Näiteks on eraldi ettevõtjad, kelle nišš ongi luua ettevõtteid, millel on vastavad load olemas, mis müüakse edasi välismaalastele. Selline firma maksab riiulilt ostes 3000-6000 eurot.

- Eestis käib suur ja süsteemne äri, kus väheaktiivsetele maaomanikele tehakse telefoni teel otsepakkumisi nende kinnistu ära osta.

- Endise peaministri Tiit Vähiga seotud Sillamäe Sadam ASi omandis on suur tükk linna pindalast. 38 katastriüksust kokku 516 hektari ulatuses, sh eraraudtee lõik Tapa-Narva raudteeni, mis jookseb läbi linna.