Nimelt on maailmas veel kümme riiki, mille reiting on Moody'se hinnangul väga madal. Tabelis on riigid, kes kõige tõenäolisemalt jätavad oma riigivõla tasumata. „Caa1" märgistusega riigid on sama riskantsed nagu Argentiina. „Caa2" ja „Caa3" märgistusega on veel riskantsemad.

Hädas olevaid riike on aga veel. Näiteks Ghana, kelle krediidireitingut langetati juunis. Riigi valitsus on öelnud, et nad sooviksid IMF-ist laenu saada juba väga varsti.

Üks suuremaid murelapsi on praegu Ukraina, kus toimuvad sündmused avaldavad riigile väga suurt negatiivset mõju. Ekspertide sõnul on võlgade kustutamised ja restruktureerimised tõenäolised. Üldine võlakoormus kasvab. Riigi majandust mõjutab ka Venemaa finantstoe kadumine ning gaasihindade tõus. Samas saab Ukraina rahvusvahelist abi, mis võib neid kõige hullemast päästa või vähemalt lükkab seda kaugemasse tulevikku.

Egiptus on teine tõsine mureallikas. Pärast Araabia kevadet ei ole riik püsti tõusta suutnud. Toonased sündmused nõrgestasid oluliselt riigi majandust. Moody's on hinnanud, et on 40-protsendiline tõenäosus, et 5 aasta jooksul saabuv aeg, kui Egiptus ei suuda oma kohustusi täita. Olukorra teeb halvemaks see, et riik sõltub liialt välisabist, eriti just naaberriikide omast. Mis saab siis, kui rahavood katkevad. Saudi-Araabia, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on Egiptusele laenude ja erinevate sooduste kaudu andnud ligi 18 miljardit dollarit. Erasektor toob riiki veel miljardeid. Kui välisraha enam ei tule, siis on Egiptus suures hädas.

Ghana on aga kõige uuem probleem-riik. Augusti alguses palusid nad IMFi abi, kui vaid päevi varem olid nad öeldnud, et laenu ei ole vaja. Riigi häda ei tulnud aga asjatundjatele uudisena. Ghana valitsus ei taha kehva olukorraga siiski leppida ning jätkab endist käitumismaneeri, kus raha kulutatakse liiga kergekäeliselt. IMFi sekkumine võib riigis siiski positiivse pöörde tuua.