Nimekiri ametitest, kus tööd soovivaid inimesi on pakutavatest töökohtadest rohkem, on küll suhteliselt lühike.

Nii on tööjõu ülejääk järgmistel ametialadel:

  • andmesisestaja
  • reklaami- ja turunduse tippspetsialistid
  • ettevõtete tegevdirektorid- ja juhatajad
  • sekretärid-asjaajajad ja sekretärid juhiabid

Mis puudutab juhte, siis kogu Eestis napib baromeetri kohaselt tööstusjuhte.

Nimekiri ametitest, kus töötajatest on puudus, on oluliselt pikem:

  • tarkvara arendajad
  • veebi- ja multimeediaarendajad
  • bussi- ja trammijuhid
  • veoautojuhid
  • transporttöölised ja laadijad
  • lasteaiaõpetajad
  • alghariduse õpetajad, õpetajaabid
  • üldhariduskoolide vanema astme õpetajad
  • sotsiaaltöötajad ja nõustajad
  • hooldustöötajad tervishoiuasutustes
  • hotellide administraatorid
  • kassapidajad ja piletimüüjad
  • poemüüjad
  • rätsepad, köösnerid ja kübarategijad
  • masinõmblejad
  • päästjad ja tuletõrjujad
  • kokad, köögiabilised
  • kelnerid ja ettekandjad
  • laevamehaanikud
  • puidutöötlejad
  • maaparandus-, tee- jms masinate juhid
  • ehituselektrikud
  • elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad
  • elektrotehniliste alade tehnikud
  • keevitajad ja leeklõikajad
  • juhid tööstuses
  • tööstuse töödejuhatajad
  • tööstus- ja tootmisinsenerid
  • metalli töötlejad
  • metallilihvijad ja-poleerijad, tööriistateritajad
  • metalli- ja puidutööstuspinkide seadistajad ja operaatorid
  • metallkonstruktsioonide valmistajad ja montöörid
  • plasttoodete masinate operaatorid
  • põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ja lukksepad
  • mootorsõidukite, elektriseadmete ja elektroonikaseadmete mehaanikud ja lukksepad

Mis on tööjõuvajaduse baromeeter?
Tööjõuvajaduse baromeeter on kvalitatiivne meetod prognoosimaks lühiajalist tööjõuvajadust ametialade lõikes.
Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.
Tööjõuvajaduse prognoosis vaadeldakse kahte näitajat. Esiteks hinnatakse tööandjate nõudluse muutumist tööjõu järele järgmise 12 kuu jooksul: hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele. Kas see suureneb, väheneb või jääb samaks? Teiseks hinnatakse tööjõu pakkumise ja nõudluse vahelist tasakaalu järgmise 12 kuu pärast: hinnatakse, milliseks kujuneb suhe tööturul olemasoleva tööjõu ja tööandjate vajaduse vahel ametialade lõikes. Millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal?