Kõige kõrgem vaesuse määr on Ida-Viru maakonnas. "See on ebatavaline suurte linnade ja suure linnaelanike osatähtsusega maakonna jaoks," nentisid statistikaameti metoodika osakonna osakonnajuhataja Kaja Sõstra ja ameti matemaatilise statistika talituse metoodik-matemaatik Julia Aru.

Kõrget vaesuse määra Ida-Viru maakonnas võib nende sõnul seletada madal hõivemäär, sest endine kaevanduste ala ja suured tööstusettevõtted on nüüd suletud. "Kuigi haridustase on selles maakonnas suhteliselt kõrge, siis vähene Eesti keele oskus võib seletada vähest lõimumist tööturul," lisasid nad.

Järva maakonna kõrge vaesuse määr on Sõstra ja Aru sõnul arvatavasti seotud lihttööliste suure osatähtsusega - tegemist on suure maaelanikkonna osatähtsusega maakonnaga. Samuti on maaelanikkonna osatähtsus suur Lõuna-Eesti maakondades.

Vaata tabelist, milline on vaesuse määr erinevates Eesti piirkondades.

Kogu Eesti vaesuse määr (%) 17,0

Harju 10,6

Hiiu 25,0

Ida-Viru 29,4

Jõgeva 26,1

Järva 18,1

Lääne 21,0

Lääne-Viru 22,9

Põlva 21,8

Pärnu 21,6

Rapla 17,5

Saare 14,0

Tartu 16,7

Valga 25,8

Viljandi 19,9

Võru 22,7

"Heaolu näitajaid on siiani hinnatud Eesti sotsiaaluuringu andmete põhjal, mis on valikuuring ja võimaldab seetõttu usaldusväärselt hinnata vaesuse määra maakonniti. Et hinnata väiksemate piirkondade vaesuse määra, on vaja kasutada väikese piirkonna hindamise meetodeid, mis nõuavad peale valikuuringu andmete analüüsi lisainfo kasutamist kogu rahvastiku kohta," selgitasid statistikaameti metoodika osakonna osakonnajuhataja Kaja Sõstra ja ameti matemaatilise statistika talituse metoodik-matemaatik Julia Aru.

Maailmapank töötas välja väikese piirkonna hindamise metoodika ja arendas spetsiaalse
tarkvara, mis võimaldab hinnata vaesuse näitajaid, kombineerides sotsiaaluuringu ning rahva ja
eluruumide loenduse andmeid.

Selle alusel analüüsiti nüüd ka Eestit. "Meie eesmärk oli kaardistada vaesus võimalikult detailsel piirkondlikul tasemel," märkisid Sõstra ja Aru.

Uuringuga saab tutvuda statistikaameti kodulehel.