Ettevõtte hinnangul ei peegelda vaatajanumbrid kuidagi nende edu. Netflix on ka lisanud, et nad ei avaldada vaataja numbrid sel lihtsal põhjusel, et nad ei sõltu reklaamirahadest, on kirjutanud Huffington Post.

Kuigi ametlikult Netflix oma vaatajanumbreid ilmselt kunagi ei avalda, on siiski olemas ettekujutus, et milliseid Netflixi originaalfilme- ja seriaale nende tellijad kõige enam vaatavad.

Näiteks San Diego ettevõtte Luth Research analüüsi järgi vaatas selle aasta kevadel nii-öelda superkangelase filmi „Daredevil“ avapäeval rohkem inimesi kui Eestis tuntud „Kaardimaja“ kolmanda hooaja avaosa.

„Daredevil“ ületas ka „Unbreakable Kimmy Schmidt“, „Marco Polo“ ja „Bloodline“ avapäeva vaatajanumbrid.

Luth Researchi andmed ei ole siiski täielikud, sest see sisaldab vaid nende vaatajate andmeid, kes vaatab Netflixi kas arvutist, tahvelarvutist või nutitelefonist.

Taust

Netflix on niiöelda striimingteenus, mille filme ja seriaale vaatas selle aasta oktoobri seisuga 69 miljonit inimest. Veel 2013. aasta alguses oli see number 33 miljonit.

Tehnoloogiaväljaanne Geenius.ee on defineerinud Netflixi kui tohutu suurt filmide ja telesarjade kataloogi: valid filmi või sarja, vajutad "mängi" ja saade hakkabki mängima. Mugavus on teenuse üheks suurimaks trumbiks. Teiseks oluliseks omaduseks peab firma ise algoritmilisi soovitusi.

Viimati laienes Netflix oktoobris, kui muutus kättesaadavaks Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Põhjamaades ja Lääne-Euroopas on Netflix juba mõnda aega kättesaadav. Lätis ja Leedus sarnaselt Eestile Netflixi vaadata ei saa. Samuti ei ole ettevõtte näinud põhjust laieneda Venemaale ega paljudesse teistesse Ida-Euroopa riikidesse.

Kus täpsemalt Netflix kättesaadav on, leiab siit.

Netflix teenus maksab USAs kuus 8-12 dollarit ning Euroopas 8-12 eurot.

Netflix suur boonus on ka see, et igas riigis, kus Netflixi vaadata saab, on filmid ja sarjad varustatud ka maakeelsete subtiitritega.

Netflixi ärimudelile kõige sarnasemalt toimivad näiteks Hulu, Amazon Prime ja Redbox.