Põhjamaade ühte suurimasse kommunikatsioonigruppi kuuluv valitsussuhete agentuur Miltton Nordics avalikustab konverentsil kolme riigi - Soome, Rootsi ja Eesti – võrdlusuuringu, kus küsiti elanike arvamusi ettevõtete rollist sotsiaalsete teemade ning oluliste ühiskondlike probleemidega tegelemisel. Ülekaalukas enamus ehk 85 protsenti 1143-st Eestis uuringuküsimustele vastanust arvas, et ettevõtted peaksid olulistes ühiskondlikes küsimustes avalikkuse ees seisukohad kujundama.

Millised siis on sotsiaalsed ja poliitilised teemad, mille osas ettevõtetel on kasulik arvamust avaldada? Just selles küsimuses erinesid Eesti vastused Soome ja Rootsi vastajate omadest enim. Kui Rootsis ja Soomes on tähtsaimaks teemaks kliimamuutused, siis Eestis ei mahu see isegi esimese viie hulka. Samas ei ole Eestis kolmandal kohal olev liigtarbimine esimese viie hulgas Rootsis ja Soomes. Kõigi kolme riigi esikolmikus on aga inim- ja tööõigused ning taaskasutus, ringmajandus ja jäätmetekke vähendamine.

Noored toetavad ühiskondlikult aktiivseid ettevõtteid Muster on kõigis kolmes riigis sama: nooremal põlvkonnal on kindlam arvamus ja ootus, et ettevõtted töötaksid aktiivselt positiivsete ühiskondlike muutuste nimel. See on otseselt seotud ühiskonnateadvuse üldiste muutustega: noorem põlvkond tajub ühiskonna võimusuhteid teisiti. 85 protsenti 18-22-aastasest Eesti noortest pidas tööandja ühiskondlikku aktiivsust oluliseks.

Eestlased usuvad, erinevalt soomlastest ja rootslastest, et meedial on suurem võime ühiskonda mõjutada kui valitsusel. Meedial on oluline roll ettevõtete seisukohtade edastajana ühiskondlikel teemadel, kuid ka suured võimalused ise muutusi esile kutsuda. Kõigis kolmes uuringuriigis peeti väga mõjukaks ühiskondlike muutuste mõjutajaks just meediat.

Soomes ja Rootsis peeti kaheks kõige mõjukamaks tegutsejaks traditsioonilisi otsustajaid – valitsust/ministreid ja parlamenti – eestlased hindasid meediat valitsusest mõjukamaks, esikohal parlament. Usk ettevõtete mõjule ühiskondlikes küsimustes on aga Eestis väiksem kui põhjanaabritel. Ettevõtlusmaastik on muutumas ja need muutused lähtuvad ühiskondlikest ootustest.