Vaatlus: Kas kütuseelement vahetab mobiiliaku välja?

Tehnoloogiafännid räägivad uuest toiteallikast vaimustusega, leidub aga kahtlejaidki, sest sihtgrupp on ahtake, hind kõrge ja levi puudub.

 Palju kuuleb juttu sellest, kuidas kütuseelemendist võib saada auto uus

jõuallikas. Hoolimata teaduslaborite suurtest pingutustest jäävad need jutud

juttudeks veel pikaks ajaks. Võimalik, et hulga lähemas tulevikus saab näha

sülearvutit või mobiiltelefoni, millel on aku asemel kütuseelement.

Nagu nimigi ütleb, vajab kütuseelement kütust. Elektroonikatootjate

tähelepanu pälvinud kütuseelemendid ³söövad² kas metanooli või vesinikku.

³Väsinud² toiteallika turgutamiseks tuleb sellele veidi kütust juurde

kallata ­ põhimõtteliselt samamoodi, nagu täidetakse tulemasinat. Ja

praegustele akudele vastupidi käib laadimine peaaegu hetkega.

PC World kirjutas 2005. aastal, et kolme aastaga ­ ehk siis juba mullu ­

pidanuks kütuse-elemendiga mobiiltelefonid turule jõudma. Ei jõudnud. Ka The

Economist pajatas juunikuises numbris õhinaga uutest edusammudest

kütuseelementide tarbeelektroonikasse viimise vallas. Jääb aga hulk

küsimusi.

Üks tõke saab kõrvaldatud sel sügisel ­ rahvusvaheline tsiviillennunduse

organisatsioon lõi uue eeskirja, mis lubab metanoolitoitega seadmed

lennukitesse alates oktoobrist, vesinikujanused aparaadid aga

aastavahetusest.

Sihtgrupi küsimus

Kuid kas jätkub neid, kes vajavad kütuseelementi-toiteallikat? Kui paljud ei

saa oma mobiiltelefoni akut mõne päeva tagant laadida või tunnevad

tundidepikkusel lennureisil sülearvutist pidevalt puudust?

Muret tegev asjaolu on ka kütuseelemendi hind. Ilmselt lahendaks selle

mingil määral n-ö mastaabiefekt ­ kui kütuseelement läheb masstootmisesse,

langeb selle maksumus. Motorola energiasüsteemide tehnoloogia juht Jerry

Hallmark arvas nädalakirjas Electronics Weekly, et hind võiks langeda

tasemele, kus kütuseelement on praegustest liitiumioonakudest kaks korda

kallim. Uue toote turuletoomiseks peaks sellest piisama. Iseasi muidugi, et

ka kütus maksab midagi.

Tehnilistest probleemidest on olulisim, et kütuseelementides kasutatavate

kemikaalide temperatuuri ja õhuniiskuse taluvuse vahemik jääb liiga

väikseks. Parima tulemuse on saavutanud MTI Micro Fuel Cells, mille seadmed

töötavad temperatuuril 0­40 °C. Hakkama peaks aga saama ka vähemalt ­10 °C

juures, nendib Hallmark.

Kolmandaks jääb kütuse levitamise logistika. Tarbijad ilmselt ei võta toodet

omaks, kui nad ei saa selle kütust osta lähimast kaubanduskeskusest.