Vabaerakond selgitab: RMK metsa võiks rentida erakätesse. Maailmas on vähe riike, kus riigi omandis on nii palju metsa kui Eestis

 (129)
Vabaerakonna erakorraline üldkoosolek
Vabaerakonna erakorraline üldkoosolekFoto: Taavi Sepp

Vabaerakonna esimees Kaul Nurm käis välja idee, et 900 000 hektarit riigimetsa 1,2 miljonist võiks anda erakätesse majandamiseks. See tähendaks suuremat tööhõivet kohalikele, kes näiteks 300 hektarilisi metsatükke RMK-lt rentides peaksid selle eest küll tasu maksma, ent hooldamisest, raiest ja puidu kasutamisest tekkiva tulu saaksid endale jätta.

Vabaerakond põhjendab, et nende ettepanek riigimetsa majandamiseks välja rentimisest annab maapiirkondadele tugeva sotsiaalse turvatunde ja loob ärilise stiimuli ka koostööks kohalike metsamajandajate vahel. "Kusagil on kasulikum koos saekaatrit pidada, kusagil IKEA-le puitdetaile treida, kusagil liimpuitu valmistada - ainult kohalike inimeste nutikus ja teenimise soov suudavad sellised võimalused tõhusalt üles leida ja enda kasuks tööle panna," selgitas Kaul Nurm.

RMK-le jääb Vabaerakonna kava kohaselt majandada 300 000 hektarit looduskaitseliste piirangutega metsi, samamoodi rendilepingute hoidmise ja nende üle järelvalve teostamine. Ülejäänut võiks majandada kohalikud inimesed. "200-300 hektarit metsa annab heaperemehelikult majandades taluperele tööd terveks aastaks."

Töökohad maale tagasi

Vabaerakonna esimehe sõnul peab valitsuse kõige tähtsam ülesanne olema maakondadesse ettevõtluse ja töökohtade tagasitoomine. „Niipea kui anda investoritele võimalus saada Võrru või Põlvasse tehtavalt investeeringult näiteks pool tagasi, luuakse motivatsioon Lõuna-Eestisse investeerida. Praegu seda pole."

Nurm selgitas veel Ärilehele, et kui inimesel on majandada näiteks 300 hektarit metsa, siis see sisaldab suure tõenäosusega erineva vanuse ja küpsusastmega puistusid - nii noorendikke kui keskmisi ja küpseid metsi. "Erinevates kohtades tuleb teha erinevaid töid. Samuti saadakse erinevate tööde käigus metsast erinevat materjali. Näiteks harvendusraie puhul saetakse maha peenemad puud. On valik, kas jätta see metsa maha mädanema (nii nagu täna valdavalt teeb RMK) või tuua puit metsast välja ja kasutada soojusenergiaks. Kui arvestada, et mets kasvab lõikusküpseks sõltuvalt puu liigist 50-100 aastaga, siis igal aastal saaks teha lageraiet 3-6 hektaril. Sealt tulebki aastane tulu, mis võimaldab majandada ja ära elada."

Mets peamiseks elatusallikaks

Nurme sõnul pole võimalik Vabaerakonna plaanile näiteid mujalt maailmast tuua, sest ükski riik ei oma nii palju metsa kui seda on Eestis.

"Meil jäeti endised talumetsad erastamata, sest otsustati anda see krooni kattevaraks. Mujal omavad ja majandavadki metsi eraisikud. Rendile andmine tähendab sisuliselt loobumist riigikapitalismist ja üleminekut eraettevõtlusele ka metsanduses. Ka Eestis on juba sadu metsaomanikke, kes elatuvad üksnes metsa majandamisest. Nemad on metsa pidevalt juurde ostnud, et kasvatada metsapindala piirini, mil võib loobuda muudest sissetulekuallikatest. (sh mujal tööl käimisest.) Praegu on väga suurel hulgal metsaomanikest liiga vähe metsapinda, et saada elatist üksnes metsast. Metsamaade juurderentimine annab selleks neile võimaluse, muutudes seeläbi professionaalseteks metsamajandajateks.

Sellel ideel on ka muid positiivseid mõtteid - ettevõtlike inimest arvu kasvatamine, inimeste sidumine maaga - anda neile motiiv elada ja töötada maal. Sellel on väljarännet pidurdav mõju.
Ning lõpuks - riike ei peaks põhimõtteliselt pakkuma eraettevõtjatele konkurentsi. Eraettevõtlus peab turumajandusega riigis baseeruma eraettevõtlusele. Üldreeglina pakuvad riigiettevõtted kõlvatud konkurentsi, sest ta lähtub kas monopoli või turgu olulises mõjujõuga ettevõtte baasilt."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare