Kasutatud kauba poed pole ammu enam ainult nn teise Eesti poed. Näiteks Humana ketis liigub maailma tuntud kaubamärke, mida Eestisse pole veel toodudki. Sestap on ostjate seas palju moeteadlikke noori inimesi ja ka jõukamaid härrasid-prouasid, kirjutab Maaleht.

Noori kunstitudengeid, kes otsivad huvitavaid üksikeksemplare või tänuväärt materjali ümbertegemiseks, kohtab kasutatud riiete poodides iga päev. Kuid seal käib ka neid, kes lihtsalt ei jaksa täishinnaga uut kaupa osta. Ning Humana ja teised kasutatud rõivaste poed koguvad rahva seas üha enam populaarsust.

Lasnamäel, Kuusakoski vanametalli platsi taga paiknevas angaaris asub Eesti second hand kauba turgu valitseva Humana sorteerimiskeskus. Seal on ametis poolsada põhiliselt vene rahvusest inimest, kellest 30 sorteerib sissetulnud kaupa, mida siin nimetatakse “originaaliks”.

Keskuse juhataja Pille-Riin Piibeleht räägib, et kaup tuleb põhiliselt Skandinaavia riikidest, kuid ka Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Prantsusmaalt ja mujalt. See on kokku kogutud elumajade juures olevatest eraldi konteineritest, kuhu inimesed mittevajaliku annetavad. Kilo hind algab 10 kroonist, kuid lisada tuleb transpordikulu. Ostetakse nagu põrsast kotis, sest mida need mustad kotid sisaldavad, ei tea enne avamist keegi. Kottidest on ka kassilaipu leitud. 10% ongi kõige tavalisem prügi, siis on veel määrdunud ja katkised asjad, mis saadetakse ümbertöötlemisele. Väga head ehk A-kategooria kaupa on umbes 10% ja see läheb kauplustesse müüki esimesel kahel nädalal sildi “Uus kaup” all. Kokku sorteeritakse sissetulev kaup 24 kategooriasse. Eraldi kategooria on tropical mix ehk kaup, mis läheb humanitaarabina Aafri­kasse. Sellist kaupa on 20–25% ja koosneb see põhiliselt suveriietest. Iga päev vurab Humana sorteerimiskeskuse õuele veoautotäis ehk 15–20 tonni kaupa. Kogumiskastid on üles pandud ka kõigis Eesti kauplustes. Eelmisel aastal müüsid Humana poed 407 tonni kaupa, töödeldi aga rohkem kui 2000 tonni. Piibelehe sõnul jaguks Humanal kaupa ja võimsust palju enamaks, aga tööjõuga on kehvasti. Ehkki sorteerijad said juunis kätte 5500 krooni, pole neid kusagilt juurde võtta sellele vaatamata, et eesti keelt ei pea siin oskama ja ise saab endale soodsalt kaupa valida.

Statistikaameti andmetel müüdi eelmisel aastal Eestis second hand kaupa kokku 853 mln krooni eest ehk 39 mln krooni eest rohkem kui aasta tagasi. Selle aasta kuue esimese kuu müügimaht oli 403 mln krooni, kuid aasta esimene pool on alati lahjem.