Nimelt on tema kõik 52 klienti juba surnud. Nende hulka kuuluvad Vivien Leigh, Rudolph Valentino, Johnny Weissmüller ja Walther Matthau, helilooja Leonard Bernstein, aga ka näiteks Albert Einstein ja Sigmund Freud.

Viimastel aastatel on paljud avastanud kadunukeste turundusliku potentsiaali. Oma eluajal osales Marilyn Monroe vaid ühes reklaamis, pärast surma aga on teda kasutatud lugematutes. Rohkem kui veerand sajandi eest surnud Elvis Presley jõuab igal aastal enim teenivate muusikute edetabelisse.

Vahendajale 35 protsenti

Seoses kätte jõudnud Einsteini aastaga on välja tulnud suurel hulgal kõikvõimalikke legendaarse füüsikuga soetud suveniire. Kõigi nende pealt teenitavalt kasumilt läheb ajakirja die Zeit andmetel 8?12 protsenti litsentsitasudeks.

Teist Richmani ?hoolealust? Steve McQueeni on kasutatud arvutimängus, TAG Heuer tõi turule kella, milletaolist näitleja kandis filmis ?Le Mans?, ja Ford müüs 5000 Mustang Bullittit, mille sisustus oli koopia autost, millega staar 1968. aastal vändatud filmis mööda San Francisco tänavaid kihutas.

Tegemist on hea äriga ? kui tavaline agent teenib vahendustasuna sõlmitud tehingu pealt kümnendiku, siis 26 aastat tagasi oma agentuuri asutanud Richmani taskusse läheb 35% kadunukese autoritasudest, pärijad saavad ülejäänu.

Töö surnuga

Richman kommenteeris Fox Newsile, et selline tulude jaotus on igati õigustatud ? kui elus kuulsus teeb suure osa tööst ise ära, siis surnu eest peab agent rohkem vaeva nägema.

Richmani sõnul on tema rolliks takistada oma klientide nime ja pildi väärkasutamist ning tagada nende imidzŠi maitsekas edasikandmine tulevastele põlvedele.

Näiteks on ta aidanud kaitsta lennuki leiutanud vendade Wrightide sugulaste õigusi, kes protesteerisid oma karsklastest esivanemate kasutamise vastu alkoholireklaamis ja tuhatoosidel.

Heebrea ülikooli põhisponsor

?? Albert Einstein oli tõenäoliselt esimene inimene, kes mõistis oma nime ja pildi turunduslikku väärtust. Nii pärandaski ta Heebrea ülikoolile Jeruusalemmas, mida ta oli aidanud 1920-ndatel asutada, lisaks oma arhiivile ka õiguse kasutada oma nime ja fotosid.

?? Juriidiliste formaalsuste korda ajamiseks kulus küll üle 30 aasta, kuid 1980-ndate lõpust alates on ülikool Einsteini nime ja kujutise kasutamise õiguste müügist teeninud kümme miljonit dollarit (116 miljonit krooni). Kuna 2005. aasta on ametlikult kuulutatud Einsteini aastaks, siis loodab ülikool praeguselt ja ka tulevastelt aastatelt palju enamat.

?? Oma reklaamides on nobelisti kasutanud näiteks Pepsi, Apple ja Perrier. Einsteini kasutamine Steven Spielbergi filmis ?AI? läks stuudiole maksma 600 000 dollarit (ligi seitse miljonit krooni), heategevaks ürituseks aga võib õigusi ka täiesti tasuta saada.

?? Eitava vastuse sai näiteks Madonna, kes soovis kasutada füüsiku pilti oma lava kujunduses, ning üks alkoholitootja, kes tahtis turule tuua Einsteini-nimelist viina.