Vähi 2014. aastast: ministeeriumid sarnanevad üha enam parteikomiteedega
Sillamäe sadama omanik, ekspeaminister Tiit Vähi räägib Ärilehele 2014. aasta majanduslikke olusid prognoosides, et järgmisel aastal jätkub Eestis üldise majanduskliima halvenemine ja konkurentsivõime langus.
"Majandusotsuseid langetatakse ilma analüüsita. Järjest vähem arvestatakse ettevõtluse ja tootjatega kui materiaalsete väärtuste loojatega, ei otsita teed majanduskasvuks. Majanduspoliitika fookus on suunatud eelarveaukude lappimisele - kust võtta, kuhu panna," nendib ärimees.
Arvestades lähenevaid valimisi kardab Vähi populismi suurenemist. "Parteide programmilised erinevused hägustuvad. Pole suurt vahet sotside ja reformarite loosungitel. Kõik erakonnad soovivad paremini jagada, keegi ei näe majanduskasvus parema elujärje saamise tagatist," on Vähi nördinud.
Riigiaparaadis praktiliselt puuduvad inimesed, kes jagavad majandust, kes on kunagi tootmisega või üldisemalt ettevõtlusega tegelenud. "Riigiaparaat kasvab, kasvab bürokraatia. Ministeeriumid sarnanevad üha enam ENSV-aegsete parteikomiteedega. Ametkonnad bojaaristuvad - meie teame, mis on õige, meie otsustame," kritiseerib Vähi.
"Kehtib totalitaarne tõde, millele ei julgeta vastu hakata, sest riik võib muutuda teisitimõtlejate suhtes kurjaks. Otsustatakse poliitiliselt, sest muuks puuduvad teadmised. Tegelikkust ilustatakse. Üha enam lahendatakse vaidlusi riigikogu tasandil seaduste muutmisega. Väheneb isiku vabadus otsustamises," räägib ekspeaminister.
Järgnevalt nimetab Vähi ka oma konkreetsema prognoosi uue aasta kohta.
Milliseks kujuneb majanduskasv või- langus?
Mingit erilist majanduskasvu pole oodata. Pakun kasvuks +1%.
Milliseks kujuneb töötusetase?
Töötus Eestis väheneb jätkuvalt, ent see ei tähenda töökohtade kasvu, eriti töökohtade kasvu ettevõtluses. Jätkub väljaränne tööle välismaale.
Milliseks kujuneb inflatsioon?
Euroopas on deflatsiooni oht, Eestis mõjutavad inflatsiooni valitsuse otsused. Arvan, et inflatsiooniks kujuneb 2-3 %, ja ca 5% tootjahinna indeksi kasv.
Mida peaks valitsus järgneva kuue-seitsme aasta jooksul tegema, et Eesti ei vajaks enam pärast 2020. aastat struktuurifondide abi?
Muutma senist ümberjagamisele orienteeritud majanduspoliitikat majanduse kasvule suunatud poliitikaks. Brüsselis käimise kõrval fokuseerima tegevust pikaajalisele SKP 5-6%-lisele kasvule.
Ühtlasi palun Teil prognoosida Teie oma valdkonna väljavaateid, kas need on positiivsed, paigaltammuvad või pigem hoopis negatiivsed?
Sadamaäris globaalne paigalseis jätkub, Eestis vähenevad transiidi mahud veelgi. Väheneva tulubaasi katteks tõstetakse riikliku transporditaristu kasutustasusid. See halvendab Eesti transiidiettevõtjate konkurentsivõimet. Ei parane riikidevahelised suhted idanaabriga, suureneb globaalse külma sõja oht.
